Eile òhtul 10 paiku vedelesin punkris voodi peal, raamat kòhul ega vòidelnud eriti unega.
Korraga heliseb telefon.
Rààkija tutvustab end Paulana ja ytleb, et hommikul vaja torpanjotti tulla. Virgun! Meenub yks pealelòunane lakooniline email, et vist jah pidin mingis teises projektis ka hakkama osalema. Selle emailiga seoses helistabki mulle Paula, tegin intelligentse jàrelduse.
Varasemad uskumatud geoseiklused Itaalias on mind ettevaatlikuks teinud. Nii selgitasin igaks juhuks, et olen Itaalia geograafias pisut nòrk ja kysisin, et kuidas torpanjotti jòuda. Ise mòtlesin, et oleks muidugi parem, kui see EI oleks mingi màgilinn kuskil Lòuna-Itaalias.
Meeliva yllatusena tuli aga asjaolu, et torpanjott on selline koht, et tuleb mòòda Via Laurentinat sòita ja oledki kohal. Jàrelikult tànav, ròòmustasin. Ei hakanud lolli màngima, ega kysima, et kas see tànav asub ikka Roomas.
Ykskord esimesel tòòpàeval, kui ma pidin Mòttetusse Màgilinna minema, siis mulle ka helistati ootamatult ja òeldi tànav, kus klient asub. Làksin Roomas ilusti antud aadressile kohale ning oma suureks imestuseks màrkasin, et polnud mingit tehast ega midagi. Siis selguski, et vajalik tànav oli hoopis Mòttetus Màgilinnas, aga ma ei osanud helistajalt kysida seda asja. Seda enam, et Tundmatu Helistaja teatas, et kuna ma elan Roomas, siis mul jàrelikult pole hotelli vaja.
Noh, peale Tòe Hetke vòtsin tookord rongi ja sòitsin 100 km kaugusele Mòttetusse Màgilinna òigele tànavale. Hea et taipasin kodust làbi minna ja hambaharja kaasa vòtta. Alles nelja pàeva pàrast sain sealt Mòttetust Màgilinnast minema.
Paula nàis olevat karm ja pahatujuline naine, nii ei hakanud kysima, et mis linnas torpanjott asub, vaid lubasin kenasti hommikul kohal olla.
Nyyd oli vaja kiiresti tegutsema hakata!
Helistasin Rokule, et kuule vaata internetist, mis koht see torpanjott on. Samal ajal sisestasin navigaatorisse TORPAGNOTTI. Navigaator polnud TORPAGNOTTIST kuulnudki.
Nyyd algas meil Rokuga pingpong. Mina ytlesin, et navigaatori ei leia torpanjotti, aga Roku ytles, et peab leidma. Hakkasime spellima. Kòik klappis tàpselt.
Korraga tabas Rokut valgustuslik moment. Kysis, et kas ma kirjutasin torpanjotti kokku vòi lahku. Kokku muidugi, vastasin mina.
Roku hakkas itsitama.”Hee-hee, kesse siis torpanjotti kokku kirjutab?”
”Haa-haa, katsu kirjutada ’spordipyksid’ ilma vigadeta,” vastasin mina.
Roku ei saanud naljast aru.
Keskendusin, ning sisetasin navigaatorisse TOR PAGNOTTI. Selline aadress tàitsa leidus.
Endalegi yllatuseks jòudsin tàna suuremate probleemideta kohale.
Muidu siin torpanjottis on selle poolest mònus, et blogger.com ei ole àra keelatud. Kontor on ka palju ilusam ja mu tòòkaid kolleege on vist sada tùkki vàhemalt. Enamus on nummid poisid. Mingid progejad kòik.
Pisut hiljem
KRT!
See torpanjotti on yks neetud koht. Alguses sain blogger.com saidile kenasti sisse, aga kui uuesti làksin, òeldi, et enam ei saa!
No kus on òiglus?
Peale lòunat..
Siin on selline kaval systeem, et kui 85% interneti kapasiteeti on kasutuses, siis enam sellistele saitidele nagu hotmail ja blogger sisse ei saa. Hetkel on kòik itaallased kohvipausil ja mina olen internetis :)
Nessun commento:
Posta un commento