Ma pole kunagi elus pidanud tòòmehi otsima. Nii et ma ei tea, kas Itaalias on tòòmehed samasugused nagu Eestis vòi on meil lihtsalt vedanud harukordselt vàrvikate tyypidega.
Esimese tòòmehe-kandidaadi saabumisest andsid màrku Roku isa energilised hòiked, mis laupàeva hommikul kella kaheksa paiku kandusid esimeselt korruselt kolmanda korruseni (kus me Rokuga magame). Mòtlesin, et on maavàrin vòi tulekahju.
Selgus aga, et paanikaks pole pòhjust. Olla saabunud onu Giustino, kes on ametilt seinameister. Nyyd làks kiireks! Enne kui jòudsin pea padjalt tòsta, oli Roku juba riides ja valmis Francavillasse sòitma, et onu Giustinole objekt ette nàidata. Kuni ma kohvi neelasin ja kutid òues hàngisid, selgitas Roku ema, et onu Giustino olla nende majas 25 aastat tagasi sisetòid teinud ja ta on vàga tubli ja tàpne mees ja oleks hea kui me ta valime, sest sugulasi tuleb toetada. Sain ka ylevaate, mispidi onu Giustino sugulane on, aga ei màleta enam tàpselt. Igatahes see on kindel, et 25 aastat tagasi oli onu Giustino juba varases keskeas ning tol laupàevahommikul arvutasin ta vanuse vàlja sellise valemiga
Varane keskiga + 25 aastat = onu Giustino vanus veebruaris 2007
Kui objektile saabusime, vàsis onu Giustino pisut àra kolmandale korrusele ronimisest. Muretsesin, et kuidas ta edaspidi tòòriistakastiga kolmandale korrusele ronib. Meil ju lifti pole. Onu hingeldas pisut, aga siis vaatas ja mòòtis kàrmelt seinad yle ning enne lahkumist esitas sydamest-sydamesse kòne. Nimelt kui onu Giustino Roku vanematele maja ehitas, oli Roku pisike poisiklutt. Nyyd, kui onu Giustino kuulis, et pisike Roku on nyyd suureks meheks kasvanud, naise leidnud ja hakkab kodu ehitama, jàtnud onu Giustino kòik muud tòòd kus see ja teine, et saaks pisikesele Rokule kodu ehitada, kus hakkavad suureks sirguma meie blondid lapsed. Onu Giustino ytles hinna ka – 15 tuhat eurot, lahkusime teineteisest sydamlikult.
Ma Itaalia hinnatasemega kursis ei ole, nii et avaldasin vabalt Rokule arvamust, et 15K on koletislik summa seinatòòde ja parketi installeerimise eest. Rokugi pole ehitustòòde hindadega kursis ja avaldas samuti arvamust, et nii palju meil kyll pole raha, et selle teenuse eest 15K maksta.
Pyhapàeva hommikul kella kaheksa paiku virgusime taas Roku isa ergutavate hyyete peale. Olla saabunud onu Rocco, seinameister. Miks kòik onud nii vara àrkavad Itaalias? Onu Rocco on palju rohkem sugulane, kui onu Giustino ja tal oli enne pensionile minekut Pescara suurim ehitusfirma, sain ma teada Roku emalt nende sekundite jooksul mis kulusid kohvi allaneelamiseks. Onu Rocco oli huvitav mees – hàsti pisike ja yrg-vana, ebaproportsionaalselt pikkade kàtte ja suurte kàmmaldega. Ma arvan, et vajaliku pikkusega kàed on tal arenenud aastatepikkuse seinameistri-karjààri jooksul, sest ta ju lyhike ning ilma pikkade kàteta ylataks ainult poole meetri kòrguseid seinu ehitama. Sòitsime Francavillasse. Onu Rocco vaatas objekti yle ja lahkus. Ma kòike tàpselt ei jàlginud, sest kui tulevase kòògi ròdu inspekteerisin, lehvitas teiselt ròdult ròòmus naabritàdi. Lehvitustseremooniale jàrgnes tutvumine ja mòttevahetus, mille tulemusena jòudsime jàreldusele, et nii sooja talve pole Itaalias tòepoolest tykk aega olnud. Hiljem Roku ytles, et onu Rocco tahab saada 100 eurot pàevas. Otsustasime, et valime onu Rocco.
Lòunalauas hakkasid Roku vanemad selgitustòòd tegema, et pole vaja ehitada garderoobituba. Nimelt Rokul on unistus, et peab olema garderoobituba, kus on sàrgid ja ylikonnad reas rippumas ja kingad vaatamiseks vàlja pandud, justkui poes vòi seleebritite kodudes, nagu me kòik MTV vahendusel teame.
Roku vanemad òpetasid, et àrge hakake selle garderoobitoa pàrast seinu lòhkuma ja parem laske onu Robertol teha suur garderoobikapp magamistuppa. Roku vaidles vastu, mina olin kuss. Mul polnud pòhjust garderoobitoa vastu olla, sest meil on Rokuga poliitiline kokkulepe, mille kohaselt mina olen nòus garderoobitoaga ja tema on nòus, et kòòki tuleb parkettpòrand ja vannituppa pòrandakyte.
Muide, saun jààb àra, sest kolme erineva hinnapakkumise kohaselt on sauna maksumus ca 4000 eurot. Mis Eestis tavaline, on Itaalias pretsedentitu ja hirmkallis.
Roku vanemad ei olnud kerged vastased, kutsusid kohale onu Roberto.
Onu Roberto olnud noorena silmipimestavalt kaunis latiino-mees. Ykspàev peale Teist Maailmasòda emigreerus ta Kanadasse paremaid vòimalusi otsima. Naine ei olnud nòus koos kahe lapsega Kanadasse jàrele kolima ja nii saigi onu Robertost Kanadas kuulus kapimeister ja latiinolaver. Kui ta vanaks jài, jàttis oma Kanada pruudid sinnapaika ja naases Itaaliasse. Need infobitid jagas mulle Roku, kuni me onu Roberto 1964. aasta Alfa Romeo jàrel kappe vaatama kihutasime.
Onu Roberto demonstreeris vanainimeseliku pòhjalikkusega garderoobikappe ja verandat, mis ta oli ise ehitanud. Kapid olid yllatavalt nooblid. Kihutasime objektile. Onu Roberto vòttis asjatundlikult mòòdud, joonistas pòrandale punased jooned ja oli muidu muhe. Leppisime kokku, et me garderoobituba ei ehita ja onu Roberto ehitab meile kaks suurt garderoobikappi – yhe magamistuppa ja teise sellesse tuppa, kus hakkavad tulevikus meie blondid lapsed elama. Muuhulgas informeeris onu Roberto meid ààrmise peenetundelisusega, et seinameister Rocco olla.. mitte eriti preciso. Mul tekkis kohe hirmus kahtlus - kui ikka itaallane ytleb, et seinameister pole eriti preciso, siis on eeldatavasti ilge soss-sepp.
Jàrgneval nàdalavahetusel oli Roku jòudnud otsusele, et garderoobikapi asemel tuleb ehitada ikkagi gareroobituba ning kohtasime pisut pretsedentitut tòòmeest.
Eelnevalt Roku selgitas, et Enzo olla tema lapsepòlvesòber, tal on oma firma ja ta on pàdev ehituse kysimustes.
Niisiis, seisame Rokuga tànaval, ootame lapsepòlvesòpra. Korraga vaatan ja ei usu oma silmi. Piki kitsast tànavat làheneb Itaalia kontekstis tàiesti ebatavaline sòiduk – Mitsubishi Pajero! Vàhe sellest – sòiduk peatub meie làhedal ja sealt vàljuvad – krapsti! – jalad. Làikiv-mustades maonahatekstuuriga kauboisaabastes. Saabaste kylge oli installeeritud ellutòusnud Elvis ise!
Selle aja peale oli juba aru saada, et Ellutòusnud Elvis ongi oodatud tòòmees. Tòele au andes tuleb tunnistada, et kitarr oli puudu ja ta ei tòmmelnud yhe jalaga. Aga tal oli soeng tàpselt nagu Elvisel. Kyll pisut hallinev, aga selle-eest puffis ning soenguseadmisvahenditega fikseeritud, nii et ykski karv ei kòikunud tuule kàes. Vaid soengust oleks piisanud, et mu glamuuriradar àrevalt plinkima panna.
Oli nàha, et Elvis-tòòmees polnud mingi lihtne prole! Ta kandis musti sarvraamidega ja ohtrate Gucci logodega kandilisi prille, lillatoonilist kashmiirkampsikut (mille alt paistsid harmoneeruvas hallikas toonis kashmiirkampsun ja tisside kontuurid). Jalas olid tal tàhelepanuvààrsed hòbeneetidega mustad teksad. Selle piirkonna ulatuses, kus pyksid on veel ainsuses, ilutses massiivne valge-kollasekirju lukk. Selle luku kohta pàrast Roku ytles, et ta olla esiti arvanud, et lapsepòlvesòbral on pyksilukk lahti. Tàpselt nii nàgid need teksad vàlja.
No mind vòttis see tòòmees òhku ahmima. Paraku polnud Elvis-tòòmehe ymbruses eriti òhku, mida ahmida. Minu hypoteesi kohaselt oli teda tabanud purunev parfyymipudel. Seoses sellega jài objekti ylevaatus minu jaoks lynklikuks, kuna pidin iga paari minuti tagant kàima ròdul òhku hingamas.
Elvis-tòòmees oli uskumatult ebasympaatne. Ylbitses ja kritiseeris, et oleme tàitsa pekkis korteri ostnud. Kòik tuleb teil siin vàlja vahetada, teatas ta. Roku avaldas kahtlust, et kas tòesti. Selle peale kysis Elvis-tòòmees, et missa lolli màngid – kas teed siin remonti vòi niisama nalja. Eelmistel tòòmeestel olid mòòteriistad kaasa. Elvis-tòòmehel oli samuti kokkupandav joonlaud mapi vahel, aga selle asemel, et mòòteriist haarata, ilmus korraga vàlja digikaamera ning Elvis hakkas pildistama.
Arhitekt oli meile juba Roku juhiste kohaselt uue tubade skeemi joonistanud. Elvis-tòòmees teatas ilma kysimata, et see on loll skeem ja tegelt tehke hoopis nii – ja sodis kòik meie plaani musta pastakaga tàis.
Kui plaan soditud, teatas ta, et parketi installeerimine vòtab teil siin aega kaks kuud, sest vana pòrand on nii pekkis, et tuleb kòik lahti kiskuda ja betoon uuesti valada. Yldsegi, tòid saavat alustada kòige varem aprilli keskel. Kui varem tahame, tuleb topelt maksta. Àrritusin. Minu arust oli Elvis-tòòmees nòme. Antipaatia on eeldatavasti vastastikune, sest hingamispauside vahel kàisin Elvisele sarkastilisi kysimusi esitamas ja jòllitasin vaenulikult, kui Elvis teatas, et kòòki tuleb ehitada sahver (selle koha peale, kuhu ma olin planeerinud sòògilaua, mille ymber hakkavad tulevikus makarone sòòma meie blondid lapsed ja kylalised Eestist).
Selle nàdala jooksul peaks Elvis-tòòmees hinnapakkumise saatma. Kui Roku isa ja ema kuulsid, et me Elvis-tòòmehega kohtusime, vòttis Roku isa endale pyha kohustuse otsida jàrgmiseks laupàevaks vàlja alternatiivseid tòòmehi.
Pean vist sulle ikka oma äia appi saatma :-) Tema on siin linnas millegipärast välja kujunenud selleks tüübiks, kes toob töömeeste valimisest depressiooni läinud kodanikke taas helget taevast nägema....
RispondiEliminaSee aga selleks, sina peaksid küll vist kirjutama kiiresti-kiiresti raamatu pealkirjaga "Tavalise eestlanna ebatavalised seiklused Itaalias" Saad veel kuulsamaks kui Mayes kes kirjutas "Toskaana päikese all". Nimelt kirjeldad sa kohalikke olusid veelgi eredamalt.. Aastate jooksul kasvab sulle aga paks itaallaste nahk peale ning siis enam nii vaimukaid tekste kirjutada ei suudaks :-)
Töömeestega on paraku aga nii nagu on. Soovitan kõik sugulased "a quel paese..." saata ja valida hoopis mõni välismaalane. Me ise tegeleme ehitusega ning pean ütlema, et parim kvaliteet tuleb võõrtöölistelt. Sama lugu hinnaga. Otsige parem neid :-)Ning tehke ikka garderoobituba, sest need garderoobikapid on kallid ning kvalitdeedilt ei midagi head. Ohh tunnen sulle kaasa, meie ehitasime oma elamist kaks aastat ning korrata enam ei tahaks...
Mnjah kule, kas saaks àia telefoninumbri?
RispondiEliminaPS! KAKS AASTAT?!?!?! Hissand! Muide me tegime prognoose - Roku pakkus 2 kuud, Roku isa 4 kuud ja mina korrutasin Itaalia koefitsendiga ja pakkusin 6 kuud. Ma nyyd mòtlen, et àkki peaks juba varakult kahe aasta peale planeerima.
Halloo!
RispondiEliminaMuide kas keegi teab Eesti tòòmeest, kes tahaks kevade paiku soojal maal hàngida ja muuhulgas pisut remonditòid teha ja raha teenida? Pakkumine on tòsine.
Peaks oskama vàhemalt yhte asja alljàrgnevatest:
1) seinte lòhkumine ja uute seinte ehitamine
2) parketi paigaldamine
3) vannitoa-ehitus (plaatide ja sanitaartehnika paigaldus)
Alkohoolikutel ja regulaarselt vanaema matustel kàijatel palun mitte tylitada :)
OT kuid minu linnas on tàiesti olema eestlastest tòòlised. Kimavad siin ringi punase Golfiga (tumedad klaasid nagu kord ja kohus ees) eesti numbriga.. Olen mitu korda katsunud poisse kàtte saada, kuid iga kord on nad mul eest àra saanud :) Ning iga kord on erinev poiss roolis... Seega neid on palju :)
RispondiEliminaKuid jahh, ka meie kodus ning Toni poes ( kui ta ehitas) on kàinud vaid albaanlased, marokiinlsed jne. ning kòige odavama ja parema tòò àra teinud...
Väga hea lugu! Bravissimo!
RispondiEliminaTànan kiidusònade eest... nurr-nurrr--nurrr
RispondiElimina