Seoses sellega, et pühin jalgadelt kodumaa tolmu, otsustasin populaarteadusliku eksperimendi korras pühkida oma jalgadelt ka kodumaised karvad, ehk siis proovida depilatsiooni.
Ma olen aastaid kõhelnud, et kas on ikka mõtet ja et žiletiga saab ju sama tulemuse ja ega valus ei ole, aga vahepeal toimusid mu elus kolm olulist sündmust (depilatsiooni seisukohast olulist).
Esiteks selgus, et nii nagu E ja A kasutavad minu teadmata Skinoreni kreemi, käivad nad salaja jalgade ja bikiinipiirkonna depilatsioonis. Depilatsioonis käivad ka P, E2 ja M. Mõtlesingi siis, et mis on hea mu sõbrannadele, on hea ka mulle.
Teiseks ütles E, et žiletiga raseerimise puhul on sama teema, mis meestel - et ajavad hommikul habeme ära ja pealelõunaks on juba harjas tagasi. Aga depilatsioon känseldab karvad pikaks ajaks ning muudab nad õrnaks ning elujõuetuks. See pani mõtlema.
Kolmandaks on mul siin Eestis vähe aega järele jäänud ning kavatsen selle meeldivalt ning kasulikult sisustada.
Protseduur leiab aset kuu lõpus ja seni pean tubli põllumehe kombel karvu kasvatama. Karvad peavad sentimeetri pikkused olema. See teeb murelikuks, sest sentimeetri pikkused karvad vööst allpool on asjad, mis Viljandi Folgi või Tartu piiridest väljaspool ei tohiks eksisteerida.
Nessun commento:
Posta un commento