Lumi!

Alles yleeile kirjutasin Helsingis elavale E-le sealse lumekaose teemal, et meil siin Itaalias on tegelikult pàris kena ilm. Roku kiitis ka, et kyll on Itaalias hea elada. Osutas viinamàe kòrval kasvavale sidrunipuule ja teatas, et Dublinis ei nàe kunagi midagi nii ilusat nagu vilju tàis sidrunipuu.
Sama pàeva òhtul tuli alustuseks peopesa suuruseid rahetykke, mille peale Roku Tòòkas Isa muheles:"Hea, et jòudsime enamuse viinamarju àra kàrpida." Nimelt viinamarjad kasvatavad endale sygiseks pikad, aga vòrdlemisi haprad oksad. Justkui juuksed. Need tuleb siis talvel àra kàrpida. Kàrpimine on mitmel pòhjusel hea ning yks neid pòhjuseid on see, et kui peaks lund tulema, siis teeb lume raskus kàrpimata taimedele liiga. Tavaliselt alustab RTI kàrpimisega novembris, iga pàev nokitseb niipalju kui valgust on ning jaanuari keskpaigaks (kui meil tavaliselt lund tuleb) on tehtud. Seekord aga, tànu enneaegsele lumele, saimegi viinamarjade kàrpimise praktilise kasu yle ròòmu tunda.

Tegin meie Tollo viinamàgedest pisut lumepilte ja tahaks hirmsasti Fara viinamàgedele pildistama minna, sest need asuvad palju ilusamas kohas ja Apenniinidele làhemal. Ma kohe kujutan ette, kui imeline oleks lumised viinamarjad, taustal lumemytsikesega Gran Sasso* ja see kòik nàiteks tòusva pàikese punakate kiirte valguses. Tegelikult Gran Sasso taha loojuv pàike poleks ka halb.
Ainuke takistus on asjaolu, et Helmut Rebasel pole talvekumme ja pàikest ka eriti ei ole. Aga ma arvan, et leian mingi mooduse. Laupàeva hommikuks lubatakse pàikest ja senikaua jòuan suvekummidega lumes sòitmist harjutada kyll.

*Ei saa kommenteerimata jàtta, et Gran Sasso tàhendaks tòlkes "suur kivi". Kas pole nummilt primitiivne nimi yhele Apenniinide kòrgeimale màele?