Eile tiriti mingis Itaalia telesaates Robert Plant kapi tagant vàlja. Samal ajal, kui mina hyyatasin hàmmeldunult, et jummel kui vanaks Robert on jàànud, kysis Roku siira ignorantsusega, et kes see roobertplant veel on. "Einoh, Led Zeppelini ei tea siis vòi?" porisesin vastu. "Ega ei tea kyll," tuli ònnis vastus.
Yhesònaga kaks hoopi korraga. Esiteks on mu teismeliseaastate rokijumalast saanud kortsuline vana kànd, kes oma hòrenevaid juukselòngu eakohaseks soenguks keeldub seadmast ja kàib kiiret raha teenimas sellises halva maitse màdapaises nagu itaalia televisioon.
Ning teine hoop - ja vot ei oskagi òelda, kumb on hullem - mu Sydame Prints ei tea, kes on Led Zeppelin. Tàna vaevlesin pàev otsa mòtete kyysis, et kui ma enne pulmi ei taibanud Sydame Printsi Led Zeppelini alastes teadmistes veenduda, siis mis olulised asjad veel kysimata on jàànud. Juba nàen vaimusilmas, kuidas kuskil hòbepulmade paiku selgub - tàiesti casually - et Roku on Opus Dei liige ja.. noh.. maeiteagi.. sòòb tooreid mune, kui mind kodus pole.
òhtul otsustasin asjad selgeks rààkida. Kòhatasin hààle puhtaks ja kysisin Rokult poolnaljatamisi (aga ikkagi tòsiselt):"Kas on ehk midagi, mida ma peaks sinu kohta teadma? Midagi olulist, mis on vòib-olla rààkimata jàànud, sest pole seda òiget hetke olnud? Nàiteks pean tunnistama, et eile tuli mulle pàris pòrutava uudisena, et sa Led Zeppelini ei tea."
"Aga kas sina tead, kes on Nicola di Bari?" sekundeeris Roku. Muidugi ma ei teadnud, kes on Nicola di Bari, aga nyyd tean, et tegemist on justkui itaallaste Tònis Màega, ehk itaallastele umbes sama olulise isikuga, nagu Robert Plant anglosaksi maailma jaoks. Ja nyyd tean sedagi, et ònneks mu Sydame Prints ikka nii yllatusi tàis ei ole, nagu kartsin. On ja jààb campanilistaks, nagu tòelisele itaallasele omane :)
Teile, lapsed, tuleb siit unelauluks igihaljas Itaalia hitt "La Prima Cosa Bella" Nicola di Bari esituses, mida meil siin Kylas on kombeks laulda sònadega:"La prima cosa bella, ho visto tua sorella".
Ei noh minu arust see pole maarav. G'l on mingi sadakummend CDd aga mulle uleuldse ei meeldi nii et me suurt ei kuula. Aga naiteks Tonis Magi cd taitsa olemas. :)
RispondiEliminaAga kes on San Nicola di Bari??
RispondiEliminaMinu arvates Nicola di Bari ikka ei ole päriselt Led Zeppelinile hea võrdlus... Mina vist oleks küsinud, et "kas sina tead, kes oli Stormy Six" (et natukenegi žanri sisse jääda ja arvestades, et ka neil oli teatud rahvusvaheline tunnustus, nagu Led Zeppelini ikka Itaalias kuulatakse küll - muidu nii põhjalikult ei kirjutataks ju: http://it.wikipedia.org/wiki/Led_Zeppelin :) )
RispondiEliminaKui mõju poolest otsida ("itaallaste Tõnis Mägi"), siis, äkki pigem Vasco Rossi (või Fabrizio di André või Giorgio Gaber), aga jälle, midagi on ka neis võrdlustes vale, pean kohe mõtlema, mis.
Aga mis puutub Nicola di Barisse, siis ma kardan, et tegelikult "itaallaste Tõnis Mägi" on vale ütelda: kui võib-olla välja arvata see La Prima Cosa Bella, siis ta on oluline ka teatud selgeltpiiritletavale lõigule Itaaliast. Muide, minu arvutis on sadu Itaalia artiste, mida ma olen korjanud nii sel põhimõttel, et "kõik tsiteerivad seda autorit/lugu, ma pean seda kuulnud olema", "seda mainitakse raamatus/artiklis/inimeste poolt, kes on olulised" ja "ma kuulsin raadiost/telekast/kinost ja mulle meeldis", aga Nicola di Barit nende hulka ei ole sattunud... Mis lihtsalt näitab seda, et Itaalias on võimalik elada, suhelda ja popmuusikast kõnelda, ilma, et ta jätaks mulje, et tegemist on lauljaga, keda "peab olema kuulnud".
Prima Cosa Bellat olen kuulnud, aga mulle tegelikult väga ei meeldi, kuidas ta seda esitab.
Aga mõnes mõttes, Itaalia muusika fenomen on alati olnud "etniline", seda tehakse teatud kultuuriga seoses, teatud ühisele jagatud kultuurile ja mõnikord ka vähem kui tervele saarele (on suur hulk lauljaid, keda lõunas kõik peast teavad ja kellest põhjas keegi kuulnud pole, just selle pärast, et ta kõnetab veel spetsiifilisemat kultuuritagapõhja). Angloameerika muusika (britid vähem, ameeriklased rohkem) on tavaliselt "internatsionaalne", kirjutatud sooviga olla mõistetav kõigile, mitte olla seotud mingi ühe kultuuriga.
üle pika aja võtsin aega, et blogi uudistega end kurssi viia. tore endiselt. Lugemisoovituste eest tänud, lasteraamatu ja web-induse alase kirjanduse võtan kindlasti ette. Eelmisel nädala ostsin järjekordse roosa veini, loodan, et poe varud niipea otsa ei saa.:)
RispondiEliminaVaatsin eile filmi "La prima cosa bella" -hästi ilus film ja pean nüüd chekkima kas filmis see lugu ka on:). Filmi soovitan udustesse sügisõhtutesse, kui kamin küdeb ja on turvaline olemne.
vaatasin filmi tiitritest, laul on sees küll, aga seda esitab :
RispondiEliminahttp://www.youtube.com/watch?v=cnrOQGwKxzw&feature=related
@Tatsutahime: vbl polegi see nii yllatav, aga jàlle vist peame Pòhja-ja Lòuna-Itaalia vahele joone tòmbama ja kui joon tòmmatud, siis tàpsustaks, et Nicola di Bari on lòuna-itaallaste Tònis Màgi. Sellepàrast, et tal on ju terve rida patriootilisi laule kodukohast ja emigreerumisest ja yhtlasi sekka mòni romantiline ka. Aga muidu ykspàev vòiks vaadata, mis su arvutis on. Oleks kultuurilise hariduse mòttes pàris huvitav.
RispondiElimina@Maret: Jah, Malika Ayane esitus on sympaatsem kyll tegelikult. Kuidas sa selle filmi peale sattusid?
Jaa, selle joone ma tòmban hea meelega... Just ka selle etnilisuse pàrast, sest - ònneks - on Itaalias vàga tugevad lokaalsed kultuurid olemas. Lihtsalt, mòned suudavad kaugemale ka rààkida (mul mòned lòuna artistid on ka :) ).
RispondiEliminaAga kui me selle ònnetu fotolaagri suudame ikka àra korraldada, siis sa ju vòid vabalt mu arvutis muusikasahtlis tuhnida. Kui hàsti làheb, siis àkki saad isegi beseekooki vòi midagi.
Muide, vikipeedia rààgib, et Nicola di Bari on vòib-olla eriti hoopis L-Ameerika itaallaste Tònis Màgi :D