Ma olen ikkagi kòrgharidusega inimene!

Kas kellelgi tuleb vàlja Anni Arro kokaraamatu punasesòstra beseekook? Ehk tàpsemalt tahaks kysida, et miks on nii, et Anni Arro kook on selline:














Aga minu kook on selline:

Selgitan. Esimesel korral jàrgisin tàpselt raamatu juhtnòòre, aga kook jài seest tooreks (nii besee kui ka taigen). Imeline besee vajus ka kokku, nii kui ahjust vàlja vòtsin. Jàrgmisel korral talitasin K nòuannete jàrgi ja selle asemel, et kypsetada 150 kraadi juures pool tundi, hoidsin meistriteost ahjus tund aega 100 kraadi juures. Yhtlasi jàrgisin H òpetussònu - igaks juhuks kooki kohe ahjust vàlja ei vòtnud ja kuumalt sòòma ei hakanud. See pidavat aitama koogil mitte kokku vajuda.
Aga vaadake, mis vàlja tuli? (nòrdimuspisar tilgub lòua otsast alla) Ilusti puhevil kyll, aga seest tyhi justkui yllatusmuna. Yllatus maiàss! Kusjuurs IKKAGI on besee ja taigen seest toored.

Kyll on vahva seksida yle kogu Itaalia juhhei!

Eva palus laulu "Jàtke vòtmed vàljapoole" originaalvideot. Rokult saadud vihjed aitasid Youtube'st pàevavalgele tirida ootamatult suure kala - glamuurikuninganna Raffaella Carrà isiklikult.
Ma ytlen sulle, Kodumaa, et video lòppedes pomiseb jahmunud vaataja:"Truth is stranger than fiction." Siin ta on!
Laulu tekst on absoluutselt uskumatu! Tòlkisin selle sulle, Kodumaa, allpool àra, et saaksid hea habemetàie naerda.
Muide, originaalvideot otsides leidsin ka yhe moodsama esituse igihaljast klassikust. Vaadakem ja imetlegem proua painduvust! Ma arvan, et ta on seal juba vahvates viiekymnendates.. Selles videos aga esitab Raffaella oma megahiti 65-aastasena. Painduvus pole enam see, aga karisma ja glamuuri eest annaks talle kyll pidulikult mingi kuldsete narmastega vimpli yle. Ja kui asi on nii, nagu mulle tundus et on, siis kleidi puhul annaks teise vimpli kategoorias "Sajandi taaskasutaja".
Siinkohal peal ausalt yles tunnistama, et ma ei teadnud, kellega tegemist on. Aeg-ajalt olen màrganud, et telekast tuleb mingi saade, kus keegi sàtendavas pykskostyymis sàrtsakas vanadaam intervjueerib mingeid (ilmselt) kuulsusi ja ajab publikut naerma, aga edasi pole eriti huvitanud ka. Aitàh, Eva, et aitasid mind Raffaella identiteedi jàlgedele! Nyyd vaatan tema saateid hoopis teise, aupaklikuma pilguga.

Tanti Auguri
Palju ònne

Se per caso cadesse il mondo io mi sposto un pò più in la
Kui peaks juhtuma, et maailm vajub kokku, siis ma lihtsalt astun eest àra

sono un cuore vagabondo che di regole non ne ha
olen vabalt uitav syda, kellel reegleid ei ole

la mia vita è un roulette i miei numeri tu li sai
minu elu on rulett ja mu numbreid sa tead

il mio corpo è una moquette dove tu ti addormenterai.
minu keha on vaip, millel sa uinud

Ma girando la mia terra io mi sono convinta che
Aga olles reisinud oma maal olen veendunud, et

non c’è odio non c’è guerra quando a letto l’amore c’è.
ei ole vihkamist ja sòda, kui voodis on armastus

Ja siit ta tuleb -refrààn! Laulame kòik ilusti lahtise suuga kaasa!

Com’è bello far l’amore da Trieste in giù
Kyll on vahva seksida yle kogu Itaalia (selle ma leiutasin ise, sest "Triestest allapoole" ei kòlanud teab mis poeetiliselt)

com’è bello far l’amore io son pronta e tu...
kyll on vahva seksida. Mina olen valmis, aga sina?

tanti auguri, a chi tanti amanti ha
palju ònne. Neile, kellel on palju armukesi

tanti auguri, in campagna ed in città.
palju ònne. Linnas ja maal

Com’è bello far l’amore da Trieste in giù
Kyll on vahva seksida yle kogu Itaalia

l’importante farlo sempre con chi hai voglia tu
tàhtis on teha seda alati nendega, kes sulle meeldivad

e se ti lascia lo sai che si fa...
ja kui ta sind maha jàtab, siis tead, mis teha...

trovi un altro più bello, che problemi non ha.
leiad yhe teise palju ilusama, kellel probleeme ei ole.

Tutti dicono che l’amore va a braccetto con la follia
Kòik ytlevad, et armastus làheb... uh seda ma kyll tòlkida ei oska

ma per una che è già matta tutto questo che vuoi che sia
Ehh... siin praegu igast sònast saan aru, aga lause mòttest kyll mitte. Kes aitaks?

tante volte l’incoscienza è la strada della virtù
tihtipeale on teadmatus voorus

litigare, litigare per amarsi sempre di più.
tylitseda, tylitseda selleks, et ikka rohkem armastada

Ja siit tulebki taaskord refrààn, mille tòlget ylevalpool juba lugesid. Tòskem peekrid ja laulgem kaasa allegro andante!

Ma girando la mia terra io mi sono convinta che

non c’è odio non c’è guerra quando a letto l’amore c’è.

Com’è bello far l’amore da Trieste in giù

com’è bello far l’amore io son pronta e tu...

tanti auguri, a chi tanti amanti ha

tanti auguri, in campagna ed in città.

Com’è bello far l’amore da Trieste in giù

l’importante farlo sempre con chi hai voglia tu

e se ti lascia lo sai che si fa...

trovi un altro più bello, che problemi non ha.

Tànane pilt - pealkirjaga "Agraarvaikelu" - rààgib meile viinamarjakoristusest, millega me siin juba kolmandat pàeva tegeleme.
Tàpsemalt korjame Pinot Grigio viinamarju. Uudseks teeb tànavuse korje asjaolu, et meil on siin viinamarju korjamas kolm pòhjamaist iludust, kellese Kyla pòllumehed nyyd òrnalt armunud on. Rohkem pilte nàete Facebookist, kui Vigneti Radica fànnilehekyje yles otsite. Fànnilehekylje, mitte grupi eksju-onju!

Juhhei, korjame viinamarju!

Tàna on meil siin Kylas uskumatu sebimine. Nimelt meil on yhe Kyla peale kokku kolm veinikoda, kuhu traktorid juba hommikust saati viinamarju toovad. Igal pool nàeb protsessioone "Ood pòllumajandusele" - kòige ees viinamarjakoormaga traktor, mis podistab umbes 15 km tunnis ja tema jàrel rida autosid, kes kitsukestel kurvidel traktorist mòòda ei pààse. Meilgi peaks nyyd iga hetk esimene koormatàis jòudma. Roku Moodne Vend rassib siin veinikojas juba varavalgest ning tundub, et survepesuvoolik pole vist hetkeksi vaikinud.

Muide veinikodadest rààkides esindavad meie siinsed kolm tegijat tàiuslikult Itaalia veinitòòstuses enamlevinud mudeleid.

Kòigepealt on meil siin yks viinamarjakasvatajate kooperatiiv. Kooperatiivi eripàra seisneb selles, et viinamarjakasvatajad on seal kòik osanikud ja myyvad oma toodangu kooperatiivile maha. Teoreetiliselt peaks see mudel aitama viinamarjakasvataja sissetulekut suurendada, sest raha saab esiteks viinamarjade eest ja teiseks siis, kui kasumit jagatakse. Kuuldavasti 80ndatel olid kooperatiivid ysna tegijad, aga praegu nad valdavalt hingitsevad. Oma toodangu myyvad valdavalt hulgi ning tihti nii odava hinnaga, et halvemal juhul osanikele viinamarjade eest enam maksta ei saa, kasumist rààkimata. Reeglina kooperatiividest tulevadki need veinid, mida supermarketis 3 euro vòi 70 krooniga osta saab. Tootja ise myyb neid veine hinnaga umbes 40-80 eurosenti liiter, kusjuures 40 eurosenti on muide enam-vàhem viinamarjade omahind.

Siis on meil siin yks suurtootja, kes on toodangu poolest Itaalia esikymnes. Kui nende megatehasest mòòda sòidame, ytleb Roku tihtipeale aukartlikult, et yks nende terasvaat mahutab meie kogu aastatoodangu jagu veini. Meie Kyla suurtootja on tuntud vasakpoolsete kants ja yldse yks vàga poliitiline koht. Nagu ma aru saan, siis kohe peale valimisi vòetakse alati neid inimesi tòòle, kes "òige partei" poolt hààletasid. Enamus Kyla inimesi tòòtab suurtootja juures vòi siis on mòne suurtootja juures tòòtava inimese làhisugulane. Mistòttu Kyla nelja pizzeriasse me oma veini eriti myya ei saa, kuna meil on vàhem sugulasi ette nàidata. Alguses naiivselt proovisime, sest kòik on ju sòbrad, aga hiljem Kyla baaris tsillides sai Roku Moodne Vend Kyla teada, et tootenàidised, mis kohalikule restorani viisime, olid juba jàrgmisel hommikul Suurtootja direktori laual. And you think you've seen competition...

Ja siis kolmandaks on Kylas ette nàidata meie perefirma ehk kohalikus slàngis "privato", eristamaks meid kooperatiividest ja suurtootjatest, kus on reeglina mitu osanikku. Vàike perefirma on Itaalias yks levinumaid mudeleid. Mòningates veiniblogides aeg-ajalt òiendatakse, et miks Itaalia vàiketootjad on nii saamatud ja miks ei ole sàravaid brànde Itaalias ja miks on myygipunktid suletud, kui turistid tulevad. Tàiesti nòus. Ise ka torisesin, kui Sitsiilias otsisime kohalikke veinitootjaid ja kòik olid suletud.
Aga nyyd vaatan siin, et yks vàike pere ei saagi kòike korralikult teha. Viinamàgedel kòplamise ja sàrava tootepresentatsiooni vahele jààb nii palju korraldamist ja igapàevaseid sebimisi, et uhh.. tàna nàiteks kulutasin tunnikese paljalt selle peale, et comunes tollidokumentide jaoks templit saada.

Jààtke vòtmed vàljapoole kui te laaahkuuuuteeeee!

Sel nàdalavahetusel kàisin Itaalia KOLHOOSIPEOL!
Pyyan sullegi, Kodumaa, siinkohal seda imelist atmosfààri kirjeldada.
Sume suveòhtu. Tehas puhkab pàevatòòst. Viinamarjade kaalu ymber on sekeldused vaibunud. Taamal pimeduses mustendavad traktorite ja veoautode vaikivad siluetid.
Laoesine tsementeeritud plats on aga tuledesàras ja rahvarohke. Kellegi kòikjalejòudev kàsi on laternate vahele tòmmanud kaks nòòri kòhnukeste pabervimplitega.
Valgusesòòris nàeme pikki kokkupandavaid laudu, mille taga viigitud varukatega triiksàrkides (aga mustade kyynealustega) joviaalsed maamehed on ametis plasttaldrikust saslòki sòòmisega. Maameeste hulgas liiguvad ka mòned kolhoosiylemused - neid tunneb puhaste kyynealuste ja soliidse oleku jàrgi - ning arutlevad omavahel. Ilmselt tòòasju. Kyla naised on kòik laialivalguva keskkohaga ning enamasti istlevad pika laua taga kàsipòsakil. Hajevil pilkudest aimdub vàsimus rutiinsetest askeldustest, tolmukorraga kattunud unistused paremast elust ning rahuldamata igatsus millegi jàrele, mida defineeridagi ei oska, aga mis sàraval teleekraanil liigub ja lummab. Aeg-ajalt lipsab lauaridade vahelt làbi mòni òitsev kylakaunitar vòi kivipesuteksades kiitsakas noormees ning làrmakaid lapsjumalaid leidub igal pool, kuhu pilk maandub.
Putkas istub blaseerunud kassapidaja neoonlambi valguses ja jagab 10 euro eest soovijatele kuponge, mille toidujagamise telgis saab vahetada saslòkiportsjoni vastu.
Laval.. oh las ma tòmban hinge.. tegutseb otse ajamasinast vàljalennanud vokaal-instrumentaalkollektiiv! Mòttes nimetasin ta "Komeet 80". Hòbedastes vestides pillimehed. Lopsakas laulja - keemilised lokid ja òitsev nàgu justkui ladvaòun. Solisti kumerate puusade ymber pingule tòmbuv valge teksaseelik on ruudukujuline ja ylatub tàpselt pòlvede alla. Sealt edasi nàeme pàevitunud ja katkikratsitud sààsekupladega volyymikad sààri, mis lòppevad pruunide rihmikutega. Taolisi rihmikuid kandsin mina ja kòik mu klassiòed ja ilmselt kogu Nòukogude Liidu òrnem sugu... hmm.... las ma meenutan... vist suvel 1986.
Aastanumbri suhtes ma tàpselt kindel ei ole. Nimelt lapsepòlves sain hakkama kahe fashion faux pas'ga, mida olen edaspidi pyynud jàrjekindlalt eitada ja unustada - eelmainitud rihmikud ning kylje peale puhvi tupeeritud tukk yheksakymnendate algusest. Nyyd on see siis òeldud ja àrme nendest enam kunagi rààgi!
"Komeet 80" lasi kuuldavale igihaljaid itaalia hitte, millest nàiteks Anne Veski esituses on kuulsaks saanud "Jàtke vòtmed vàljapoole, kui te lahkute". ààremàrkusena tahakski kiirelt mainida, et siin Itaalias on mul saanud heaks tavaks seda lugu alati eesti keeles kaasa laulda. Mida rohkem veini on joodud, seda kòvem joru tuleb :) Seetòttu jààb mul alati kuulmata, millest itaaliakeelne lugu rààgib, aga refrààn on vist umbes:"kyll on vahva seksida suvel mere ààres juhhei!". Eestikeelne versioon on ikka teemast vàga kaugel! Mismòttes haldjad ja vòtmed ja Pòial-Liisi?
Siin Abruzzos on raadiojaam C1, kust tuleb ainult mingeid lòòtspillilugusid polka- ja tangoseades. Itaalias on selle zanri nimi "liscio". Kui Anne Veski hitte parajasti ei esitatud, siis olid needsamad polkarytmid rahva hulgas vàga popid.
Lavaesisel platsil toimuvat vòiks kirjeldada kui vòimlemiskava "Tundkem ròòmu koos liikumisest!". Nimelt òhtu edenedes asuti harrastama mingit unisex tantsu, mis siinsetel kylapidudel vàga popp nàib olevat. See pole mul esimene kylapidu, nii et vòin juba yldistusi teha kyll!
Kòik inimesed vòtavad ritta ja siis tammutakse surmtòsiste nàgudega edasi-tagasi-paremale-vasakule kellegi osavama eeskujul. Trikk on selles, et osavamad on lavale làhemal ja kohmakamad tagapool, aga nende jaoks, kes parajasti laudade taga istuvad, on esiplaanil kohmakad.
Selle tantsu jàlgimine on Roku Kunstnikust Ema meelisajaviide. Ta ise eelistab laua taga istuda ja naerust kòòksuda, kui keegi sammud segi ajab ja mind kogu aeg togida:"Katu! Katu! Hihaahaa! Vaata seda sinjoorat seal! Tal kukuvad kingad jalast àra!"
Ja natukese aja pàrast uuesti:"Katu! Katu! Vaata seda seal triibulises sàrgis! Hohohooo!" ja pyhib silmist pisaraid, sest on end hingetuks naernud.
Materjalist puudu siin ei tule. Nàiteks Kolhoosipeol oli meie suur lemmik yks kange seljaga vanamees. Kui ta keerutas, siis vòttis ta selliseid pikki samme, mille peale RKE kommenteeris:"Katu! Katu! Vaata seda sinjoori seal! Yletab jòge! Hohoohooo!" ja jàlle haarati taskuràtik varukast. RKE teine suur lemmik oli kepsakas hàrra umbes viiekymnendates aastates, kes tantsis tehniliselt vàga òigesti, aga ta oli kuidagi nii uih-aih kepsakas, et ainus vàljend selle kirjeldamiseks oleks "spring in his steps". RKE arvas, et vòiks sellisesse mehesse armuda, mille peale Roku Tòòkas Isa urises, et ta pigem sureks kui et selline mees oleks.
Yhesònaga, tegemist oli Lanciano veinitootjate kooperatiivis toimunud viinamarjakorjamise hooaja avapeoga.
Muide tollel vahval kolhoosipeol sai minu Sisemine Itaallane julgust juurde! Nimelt olime juba kodus òhtust sòònud ja Roku òhutas, et mingu ma ostku ainult arbuusi ja veini. Aga kassaputka seina peal oli selgelt kirjas "menu fisso 10 euro", mis koosnes lambasaslòkist (arrosticini), salatist, arbuusist ja bocconottist (kohalik maiustus).
Tunnistan ausalt - mu Sisemine Eestlane oli juba ette heitunud, et kuidas ma làhen ainult arbuusi kysima, kui seina peal kirjutatust ilmneb selgelt, et ainult arbuusi osta ei saa. Justkui poolearuline oleks! Ja mis nad pàrast kòik minust mòelda vòivad!
No làksin kohale. Jàrjekorras ei tryginud. Seisin kannatlikult. Kòik vòtsid "menu fisso" ja keegi ei kysinud ainult saslòkki vòi arbuusi. Mòttes olin valmis mòningase kaotusseisuga leppima ehk siis ilma "sakuskata" veini larpima.
Aga kui jàrjekord minuni jòudis, leidis aset imetabane metamorfoos - Kassapidaja ning putkas hàngiva Onu kysivate pilkute all puhkes òide mu Sisemine Itaallane!

Mina: "Tere òhtust! (magus naeratus mòlemale) Ma vòtaks ainult arbuusi ja veini. Kas on vòimalik? (nurr-nurr-nurr)" Ma kinnitan sulle, Kodumaa, olin sòpruse ja rahu kehastus!

Kassapidaja (naine): "Ei, meil on siin ettenàhtud komplektmenyy. Ainult arbuusi kahjuks ei saa."

Mina: "Oi..." (mòtlik paus) "Eee... aga kas nii saaks, et ma vòtaks arbuusi ja veini ainult?" (Nurr-nurr-nurr). Magus naeratus Kassapidajale ja tema taga seisvale Onule ka igaks juhuks.

Siinkohal soojad tervitused P-le, kes mulle seda belglaste ei-kuula-mis-vastaspool-ytleb-ja-ajan-oma-joru-kuni-jah-tuleb nippi tutvustas.

Kassapidaja: "Ei, kahjuks meil on siin ette nàhtud komplektmenyy ja erandeid teha ei saa." Ja nàitab kupongi, kus on tòesti ruumi ainult selleks, et komplektmenyyde kogus kirjutada.

Manan ette kohmetu koopia ilmest, milletaolist esitab imetlusvààrselt Saabastega Kass Sherki-filmis.

Kassapidaja: "Ei! Kahjuks ei saa."

Suunan pilgud nii Onu kui Kassapidaja suunas:"Noo... eee... aga kas kohe yldse ei saa? Vaadake, me just sòime kodus, sest me ei teadnud, et siin toitu pakutakse ja kohe kuidagi kàsi ei tòuse saslòki jàrele, aga veini kòrvale midagi ikka hammustada tahaks. Vahest saab teha nii, et vòtame ainult arbuusi?"

Onul silmad vilavad minu ja kassapidaja vahel, aga tundub, et jàà hakkas mòranema:"Olge nii kena ja kysige sealt toidujagamise telgist, kas neile sobib, et te ainult arbuusi vòtate."
Tegelikult just seda ma olingi hetk varem teinud, mistòttu vastasin."Tegelikult ma just kysisin ja nad ytlesid, et kui teile sobib, siis neile sobib ka." Nurr-nurr.

Onu: "Noh.... kui palju teid on?" Mina: "Neli (nurr-nurr)." Kassapidaja ajas end puhevile ja porises: "Vòeh! Ah et nyyd siis jàrsku saab ainult arbuusi osta!"

Vahepeal ilmus pimedusest Roku, ise erutatud justkui jàljel olev jahikoer, ja sosistas mulle sugestiivselt kòrva:"Bocconotti! Bocconotti! Imeilusad bocconottid! Vòtame neid ka!"

Ohkasin ja mòtlesin, et olin just yle noatera kokkuleppele saamas ja oli nyyd neid hekkis bokonotte tarvis.
Kuna ma Roku arvates piisavalt kiirelt ei reageerinud, siis ta keksis mu selja taga ja hòikas kassasse, et bokonotte oleks ka tarvis. Mille peale Onu vastas reipalt:"No hàsti. Neli arbuusi ja bokonotti - 8 eurot!" Kohmasin ròòmsalt:"Grazie. Grazie mille," ja ise ka ei uskunud, et selline trikk nyyd korraga làbi làks. Kassapidaja torises ja kirjutas kupongide peale "cocomero 4, bocconotto 4" ning ulatas yle leti veinipudeli ja kupongi.

Imeline elamus! Proovid mingit nahaalsust ja toimibki! Justkui siis, kui elus esimest korda allahindlust kysid ja antaksegi.
Jàrgnevatest syndmustest pisut ette rutates mainin àra, et kui arbuusidega pika laua poole sahistasin, libises yks arbuusiveerandik plastmasstaldrikult maha justkui màrg seep ning pudenes minu Sisemise Itaallase poolt vallapààstetud mehise "K...o!" saatel miljoniks màrjaks plekiks kivisel tsemendil. Luban, et nyyd hakkan heaks ja viisakaks jàlle.

Tànane pilt on keskaegsest linnakesest Crecchio.

Inimeselt ei saa nòuda kangelaseks olemist

Tàna hommikul meenub mulle fraas De Silva raamatust "Non avevo capito niente": "Naapolis on maffia justkui seks. Isegi lapsed teavad, mis see on ja et see eksisteerib ja et on oluline, aga keegi sellest ei rààgi."
Vendade Omanike lainel jàtkates oli kohe algusest peale kòik kuidagi vàga surra-murra. Kui R ja L meile oma restorani avamise plaani tutvustasid, teatas Roku kohe teadvalt muiates, et olge ettevaatlikud nende Crecchio inimestega, mille peale R ja L vastasid, et huvitaval kombel olla teisedki seda neile òelnud, aga et nemad ennast heidutada ei lase. Kysisin Rokult, et mis nende Crecchio inimestega siis on, aga vastuseks tuli mingi mòmm-mòmm ja et ta ei tea tegelikult.
Roku Tòòtu òde rehmas aga kogu teemast teada saades kàega ja ytles ohates, et kui R&L restorani yldse veini viitegi, siis las maksavad kohe àra, sest niikuinii làhevad pankrotti. Yhesònaga tàhendusrikkad pilgud ja yldsònalised kommentaarid, aga keegi nagu konkreetselt ei rààgi, et mis maailma vaevad siis R-le ja L-le kaela peaksid sadama, kui nad ettevaatlikud ei ole vòi kellegi suhtes ylbelt kàituvad. Nomaitea.

Praegu on restoran paar nàdalat lahti olnud ja eile òhtul peale restorani sulgemist pihtis R Rokule, et ta olla tàitsa hirmul. Ilmneb, et mingi meesterahvas, kes olla nende juurde tulnud ja kàskinud Vigneti Radica veinid àra koristada, olla ysna ebameeldiv karakter olnud. Umbes et pàikeseprillid ees ja kuidagi vàga àhvardavate maneeridega. R on habras pàkapiku mòòtu naisterahvas ja mainis, et ta ei tunne end yldse enam kindlalt, kui hommikul seal ihuyksi tomateid keedab. Ja pikas perspektiivis siitkandi veinijoojad yldiselt teavad, kes U veinikoja taga on ja mis veine nad teevad, nii et reeglina ei telli restoranis U veine. Millest ma jàreldan, et kui nad ainult seda marki pakuvad, siis kuivab varsti klientuurgi kokku, sest kesse viitsib kàia restoranis, kus toit on hea, aga kvaliteetset veini ei pakuta.
Yldiselt on kòik vàga intrigeeriv ja kohati kurb ka, sest R nii unistas oma restorani avamisest ja ma tean, et ta on fantastiline kokk ja alguses oli ta nii ònnelik, et sellises imeliselt maalilises linnakeses oma unistusi teostama saab asuda. Tàielik "Toskaana pàikese all" yhesònaga.
Nyyd aga peab R karmi Itaalia reaalsusega silmitsi seisma ja kui ta just raamatukangelane ei ole, siis ilmselt langeb varsti depressiooni ja restoran làhebki pankrotti ning jàlle on Itaalias yks unistada julgev inimene vàhem. Kusjuures ta ei unista ju millestki tavamòistes saavutamatust - lihtsalt tahab oma vàikest nummit restorani pidada.

Otse lahinguvàljalt

Meil on siin hetkel veinitòòstuse konkurentsi alal vàga pònev teemaarendus kàimas.
Nimelt meie allkorrusel elavad L ja R, kes on kogu elu tàiesti tavalised teenistujad olnud. Hiljuti aga avanes R-l vòimalus teostada oma elu unistus - avada restoran nummis keskaegses linnakeses nimega Crecchio. Mòistagi tulid noored juba kaks nàdalat enne ametlikku avamist meie ukse taha koputama, sest neile on Radica viinamàgede nektarid alati meeldinud ja ilmselt sellepàrast ka, et naabritena ei saaks me neid kuidagi petta vòi alt tòmmata.
Yldiselt on kòik vàga tore ja armas, kui Crecchio poleks veinikoja U. kodulinn. U on vàga intrigeeriv veinikoda. Kylas sosistatakse et Vennad Omanikud on mingid maffia mehed ja et nende veinid on sellepàrast vàga tugeva parfyymiga, et nad kasutavad ohtralt arabic gum nimelist ainet, mille eestikeelset vastet ma ei viitsi otsida, aga nàiteks kummikommidesse pannakse seda ka, et kommid hàsti lòhnaks. Aroom on tòesti tugev, pea-aegu et pilveke on nàha, kui pudelil korgi pealt àra vòtad. Nende veinidega olla ka selline lugu, et yhest klaasitàiest pidavat piisama, et peavalu tuleb. Mingid pimeduse jòud yhesònaga.
Ykskord nàgin Vendi Omanikke mingil Crecchio yritusel ja jàtsid kyll selliste yle-kyla-kunnide mulje. Nomaitea, kindlasti on nad toredad inimesed ja love their children too, aga seda peab kyll ytlema, et parmupàevitusega ja siilisoenguga mehed, kes sobitavad kokku halli ylikonna, musta sàrgi ja pleekindsinise lipsu, mind just pikali ei jookse. Ega ma nendega juttu ei rààkinud, nii et vòib-olla tsiteerivad Pirandellot ja kàivad Milaanos ooperis, nii et olen valmis uskuma, et nad on kultuursed ja kòrgete moraalsete tòekspidamistega inimesed :)
Yhesònaga Roku viis noortele Crecchiosse kuus kasti veini kohale ja teatas algajatele restoranipidajatele, et kauaks teil meie veini siin ei ole, sest U mehed seavad asjad nii, et Crecchio restoranides myyakse ainult nende veine. L ja R muhelesid enesekindlalt, et nendele U vein ei meeldi ja mitte keegi ei saa neid sundida ostma veini, mis nende meelest juua ei kòlba. Okei. Avamispeol olid meie veinid yhe riiuli peal ilusti reas ja lilledega kaunistet. Aga U veinid olid spetsiaalse lauakese peal ja nàhtavamal kohal kui meie omad. L siis selgitas Rokule, et tead, semu... midagi pole teha... pidime ikka U veinid ka sisse vòtma.. meile soovitati mitte keelduda.
Tàna aga said noortel meie veinid otsa ja Roku Tòòkas Isa saadeti Crecchiosse uut kaupa viima. Ja mida L talle rààkis? Tàna òhtul tulevat U Vennad Omanikud kahekymne inimesega nende juurde sòòma ja olla kàskinud kòik meie veinid riiulite pealt àra koristada. Einoh, mòistagi parim kaitse on rynnak, aga ikkagi tàitsa sònatuks vòtab selline... noh.... paindumatus. Teate ma pigem kahtlustan, et need mehed ei tsiteeri Pirandellot.

Tànane pilt on tehtud meie viinamàgede làhedalt peale seda, kui kobaraid pildistamas kàisime.

Jalutuskàik viinamàgedel

Juhhei, kodumaa! Jàrgmisel nàdalal hakkame viinamarju korjama! Kàisime Rokuga eile ja tàna viinamàgedel olukorda yle vaatamas ning analyyside jaoks kobaraid vòtmas, mistòttu ongi paras aeg tànavune saak ette nàidata.
Praegu hoiame kòik hinge kinni, et enam vihma ei tuleks. Juuli lòpu sajused pàevad tegid Chardonnay'le ja Pinot Grigio'le pisut liiga ning làhemal vaatlusel ja tàhelepanelikul nàppimisel vòis tòdeda, et mòned marjad viljelevad kahtlematult stiili, mis mu lemmiktoidublogi tegijatele ohtralt inspiratsiooni pakub. Kui nyyd vihma tuleb, siis làhevad nad hallitama, aga kui ei tule, siis kuivavad niisama àra ja kòik on ònnelikud (jutt kàib viinamarjadest, mitte blogijatest).
Kòik muud sordid on aga suurepàrase tervise juures ja kui nyyd ilusat rannailma peab, vòime ettevaatlikult unistada sellest, et meie teine vendemmia toob endaga kaasa nii head veinimaterjali, milletaolist siin Abruzzos pole 2005ndast aastast saati nàhtud.

Allpool siis mòned pildid meie viinamarjadest. Neid siia yles pannes hakkas mulle jàrjest rohkem tunduma, et viinamarja-piltidega on vist sama lugu, mis titepiltidega. Vòòrale silmale on kòik yhesugused vaadata ning ausalt òeldes ma ise kyll ei viitsiks mingite suvaliste inimeste tite- vòi viinamarjapilte vaadata. Ainult enda ja naabri omad on huvitavad :)

Montepulciano d'Abruzzo:

Juhin tàhelepanu tàies elujòus tendonele. Nyyd, kus oksad-lehed piisavalt suureks kasvanud, nàeme, et tòepoolest on kevadel hòredana paistnud viinamarjataimekestest moodustunud soliidne lehekatus, mis kaitseb nii kòplajat kui ka viinamarjakobarakesi kòrvetava pàikese eest.

Pinot Grigio:

Siin aga vòime olla tunnistajaks teisele vàga levinud viinamarjade kultiveerimise meetodile - filare. Ma arvan, et Eestis kultiveeritakse herneid sama meetodiga. Viinamarjad kasvavad sirgete puukestena ning saavad tendonega vòrreldes rohkem pàikest. Lisaks sellele on filare eeliseks ka see, et viinamarju saab masinaga korjata. Meie seda ei tee, sest meil pole neid nii palju, et masinasse investeerimine àra tasuks.

Mu lemmiknummiviinamari Pecorino:

Trebbiano d'Abruzzo:

Trebbiano d'Abruzzo pildid viivad mòtte taaskord viinamarjade kultiveerimise meetoditele. Siin nàeme uudset V-kujulist vòret. Roku Tòòkas Isa olla esimene, kes seda meie kandis proovib ja ma arvan, et tal endalgi pole veel selget pilti sellest, miks see hea on. Elame-nàeme. Praegu nendele V-dele làbi korjaja pilgu vaadates ei saa màrkimata jàtta, et kindlasti on see variant mugavam kui tendone, sest ei pea korjama mitte enda pea kohalt vaid kobarad on mugavasti nina vòi rinna kòrgusel (sòltuvalt korjaja pikusest). Tòske kàed, kes oleks neli aastat tagasi arvanud, et Katu mòtted tàna viinamarjade kultiveerimise meetoditega hòivatud on?

Chardonnay'st tàna pilte pole. Kummalisel kombel ei sattunud me hommikul, mil mul fotoaparaat reetlikult kàes tilpnes, Chardonnay ridade juurde. Jàrele mòeldes meenus, et eile teatas Roku Tòòkas Isa resoluutselt, et Chardonnay on nii kole, et neid ei kòlba kellelegi nàidata. Kahtlustan vandenòud, aga tòe huvides luban, et homme vòi siis esimesel vòimalusel vaatan selle koleduse ise yle ja pildistan teile ka.

Kummaline...

Vàhe sellest, et mul hiljuti itaalia keele asemel ainult vene keel pàhe tuli, on meil abielus muidki vyrtsikaid syndmusi aset leidnud.
Nàiteks tàna òòsel àrkasin selle peale, et Roku vàhkres justkui pòòrane, siis àrkas yles ja teatas hingeldades, et nàgi òudusunenàgu. Valmistusin huviga rongiònnetusteks, madu-ussideks ja vampiirideks. Minu mòningaseks pettumuseks ilmnes, et tegelikult nàgi Roku unes, et ma olla otsustanud kellegi meessoost sòbraga Brasiiliasse sòita ja yleyldse Roku maha jàtta. Vahemàrkusena mainin kiirelt àra, et veel hommikusòògi ajal oli Roku unes nàhtu yle vòrdlemisi tigestunud.
Yhesònaga, kuulasin Roku àra, embasime, kinnitasime teineteisele igavest armastust, uinusime ja mida mina nyyd unes nàgin! Nimelt sòitsime Rokuga lennuki katusel istudes (sic!) Afganistani ning esimese asjana maandusime mingis afgaani uusrikaste òòklubis, kus sàtendavates bikiinides idamaised sireenid Roku vastu naaldusid ja vòrgutavaid pilke saatsid. Uff!

Mis on vahet hotellil ja lasteaial?

T (4-aastane): Kuhu Katu ja Roku làhevad?
M (8-aastane): Hotelli
T: Mis see "hotell" on?
M: Noo.... selline koht, kus magatakse.
T: Aaa... lasteaeda làhevad!

For the record Eesti suvi on jumalik ja Tallinna lennujaam on mu lemmiklennujaam! Siin on nii ilus ja hubane oodata. Tasuta internet on ka abiks muidugi.
Katusekino on imekaunis ja mul on suur kurbus hinges, et kordagi pàriselt kinno ei jòudnud. "Sfààr" vààris kylastamist. Eriti hea sònaga pean meeles kukeseenekastet ja mustikasmuutit. Vanalinnast leidsin itaalia restorani "La Delicia", kus kòògis myttab Francesco ja toitu kannab ette Marco. Mis veel? Nòmme turult soetasin piparmynditaime, mida kavatsen Itaalas kodustama hakata. Vaatame, mis saab. Roku arvab, et piparmynti on Itaalias kòik kohad tàis, aga mina jàllegi arvan, et Eesti piparmynti kyll ei ole. Pealegi pole ma umbes pooleteistaastase otsingu tulemusena Itaalias piparmynditaime leidnud. Vbl kuskil pòhjas kasvavad, aga meil Abruzzos kyll mitte. Ohjummel, ja yksòhtu unustasin itaalia keele àra! Kàisin M-l kylas ja seal rààkisid kòik vene keelt. S màngis akordionil itaalia filmimuusikat ja kòik oli nii vahva. Eiteakust tuli mul àkki vene keel meelde! Sain tàiesti kaine peaga kòigest aru ja lobisesin ennastunustavalt. Siis aga oli vaja Rokuga itaalia keeles rààkida ja sònagi ei tulnud keelele! Justkui poleks kunagi itaalia keelt òppinudki! Uskumatu paanika!

Lennuk tuli! Pakaa, kodumaa!