SATC2

Oh ma kohe pean siin sòna vòtma selle filmi teemal, mille vaatamiseks hardalt Eestisse tulekut ootasin, et ei peaks itaalia keelde dubleeritud Samanthat kuulama.
Uudishimu rahuldamise mòttes tuleb tunnistada, et tegin ikkagi hàsti, et filmi àra vaatasin, sest see ka ei sobiks, kui viiekymne aasta pàrast surivoodil mòtlen, et kyll on kahju, et "Sex & the City" 2. osa vaatamata jàtsin, sest kriitikute arvates on see yks lòpmata ajuvaba film.
Kleidid-kingad-juveelid olid ootuspàraselt kenad vaadata ja film oli hoogne ka, aga paar pretensiooni tahaks siiski kuuldavale lasta.
Esiteks, kui vana on Carry? No ausòna. Selles vanuses naisterahvad peaks ikkagi teadma, et kui abielus sàrtsu pole, siis mehe kallal nààgutamisega seda ei teki ka. Uskumatult naiivne frau! Pealegi julgen arvata, et paljalt sellest ikka ka sàrtsu ei tule, kui paned kodus litritega kleidi selga ja trambid vààrisparketile oma kuldsete stilettodega tàkkeid sisse. Sisu peab ka olema. Ja flirti.
Aga teine pretensioon oleks pisut kurjem, prouade kolonialistliku ylbuse ja mòòdutundetu ignorantsuse aadressil. Minna sedasi vòòrale maale, vaevumatagi kultuurikontekstiga tutvuda ning kohalike inimeste vààrikustundel trampida on ikka uskumatult tobe. Araabia kultuur ei peagi meeldima, aga Ameerika eluviis ei pea ka kogu maailmale sobima. Ja kui sobibki, siis ma ikkagi julgeks arvata, et Abu Dhabi turuplatsil kondoome òhkuviskav hysteeriline proua (lyhikestes pykstes ja maikasàrgis) pole kyll intelligentseim moodus Ameerika demokraatilike ideaalide tutvustamiseks.