Esimene koolipàev

Alustuseks tervitused K-le, kes juhtis tàhelepanu, et eesti keeles on tàiesti olemas selline sòna nagu 'sommeljee'. Hea, kui on abivalmis inimesi maailmas.
Eilne esimene loeng oli ysna huvitav, aga mitte eriti erutav. Sain spetsiaalse sommeljee-kohvri veiniklaasidega ning kaks kolmekilost raamatut. Yhe pealkiri on 'Il Mondo del Sommelier' (Sommeljee maailm) ja teine on 'La Degustazione' (Degusteerimine). Uskumatu, et degusteerimisest vòib kolmekilose raamatu kirjutada! Hea oli teada saada, et degusteerimisel veini kirjeldamine on vàga skemaatiline, umbes nagu decision-tree, mida kònekeskustes ja helpdeskides kasutatakse.
Viinamarjade kasvatamisest eriti midagi uut teada ei saanud. Meie enoloogi polnud ja tàna ta ytles mulle, et tema loeng tuleb hoopis homme. Sellegipoolest oli kasulik ja huvitav teada saada, kuidas viinamarjapuid sòltuvalt kliimast painutatakse ja mis pòhjusel nàiteks Abruzzos valdavalt tendone meetodit kasutatakse. K on parajasti lennukis ja sellepàrast ma ei oska òelda, kuidas 'tendone' eesti keeles vàljendama peaks. Eks pilt rààgib rohkem kui tuhat sòna.
Tendone idee seisneb selles, et viinamarjad on lehtede all ja seega ei saa liigselt otsest pàikest. Kuna tendone on ca 2m kòrge, siis teisest kyljest on viinamarjad piisavalt kòrgel, et mitte saada liigselt maapinnast tagasikiirgavat soojust. Tendone ainuke puudus on see, et koristada saab viinamarju ainult kàsitsi, mitte masinatega, aga seda ma tean juba oma viinamarjakorjamise kogemusest :)

Kuna tegemist on ikkagi Itaalia sommeljeede kursusega, siis tehti meile ilget ajupesu. Itaalia veinid olla teatavasti ainukesed joogikòlbulikud ja yldsegi vòtke arvesse et nàiteks Champagne jaoks kasutatavad viinamarjad on tegelikult madalakvaliteedilised ja Champagne on lihtsalt mingi yleshaibitud vàrk. Ameerika veinid on ka kurjast, sest neil olla 'foxy' maitse, mis lektori sònul tàhendatavt 'màrja rebasesaba' maitset (WTF?). Peale seda infot pidas lektor vajalikuks tàpsustada, et tegelikult pole ta kunagi yhtki Ameerika veini proovinud ja kysis assistent-sommeljee kàest, et kas too on mònda Ameerika veini maitsnud. Assistent raputas pead sellise ilmega, et tal pole plaaniski proovida. Ausalt òeldes ajas selline piiratus mul pisut kaka keema kyll. Kuidas nad saavad niimoodi òelda, kui pole isegi maitsnud yhtki California veini? ònneks saab iga tund erinev lektor olema.

Jàrgnevad veinimàrkmed on peamiselt mu enda jaoks, et tulevikus oleks hea meenutada.

Kolme veini sai pimetestitud. Meie naaberveinikoja Cantina Tollo Aldiano seeria 'Montepulciano d'Abruzzo' 2008 aastast ja Farnese 'Chardonnay' ja 'Trebbiano d'Abruzzo', mòlemad 2008. aasta. Chardonnay ja Trebbiano olid sellised keskmised. Kuidagi mittemidagiytlevad ja happelised. Trebbiano peabki pisut happeline olema, aga Chardonnay'lt ma seda eriti ei oodanud. Yldsegi, kas Chardonnay ei peaks olema kollakam ja Trebbiano pisut rohekam? Mòlemad valged olid tàpselt sama vàrvi. Naljakas...
Montepulciano d'Abruzzo't on ennegi joodud ja saab ka tulevikus vòetud. Pàris hea hinna-kvaliteedi suhtega vein toidu kòrvale ryypamiseks.
Mis Farnese veinikoda puudutab, siis Roku Moodne Vend vàldib nende toodangu tarbimist, sest vàidetavalt neil endal pole viinamàgesid ja nad pidavat sisse ostma ysnagi ràndom kvaliteediga viinamarju ning siis kemikaalidega veinid joodavaks tuunima. Ma ei tea, kuivòrd see tòele vastab ning kindlasti on neil igasugu eri kvaliteediga veine portfellis, aga seda tean, et vàhemalt need kaks valget kyll ei inspireerinud eriti.