fak juuu taram taram tarm pam pam!

làbi làbi làbi làbi sai viimane tòònàdal juhhei!

Neljapàeval teatasin ylemus F-le, et yldsegi mul on siin viimase kuuga rohkem kui 40 tundi yletunde kogunenud ja kuna meil on kokkulepe, et yletunde ei tohi kirja panna, siis reedel ma tegelikult tòòle ei tuleks, et pisut kompenseerida neid kirja panemata yletunde. Ega tal muud yle ei jàànud, kui tuli nòusse jààda, sest vastasel juhul làheksin ma HR-le kaebama ja tal on mille pàrast vàriseda, sest meil polnud projektikoodigi ja ta kàskis kòik tòòtunnid raporteerida mingis kliendihalduse projektis.

Tòòpàeva lòpetasime kell pool kaksteist òhtul. Vahetasin kolme ylemusega jahedaid pòsesuudlusi, viltuselt naeratades sooviti "in bocca al lupo" ja omavahel jàtkati seletamist, et homme siis nàeme ja teeme seda ja teist ja kolmandat, mis tàna tegemata jài. See oli peen karistus selle eest, et ma reede vabaks vòtsin.
Tànaval pidasime Analyytik M-ga pika vestluse, enne kui ta oma punase mootorratta selga ronis. Analyytik M embas mind ja teatas peaaegu pisarsilmil, et ta pole kunagi nii toreda kolleegiga koos tòòtanud nagu mina seda olen. Mina jàllegi manitsesin, et ta ikka enda eest seisaks ka siis, kui mind enam toeks pole. Andsin talle oma eranumbri, kuhu ta saaks kriisiolukorras helistada ja yhtlasi ka positiivset tagaisidet. Nàiteks tàna òhtul kymne paiku olid sa tubli ja konkretiseerisid ylemus M-ga, et kui ta homme hommikuks kàsib teha àra kolm asja, mis vòtavad puhanud inimeselgi kaks pikka tòòpàeva, siis kahjuks tal ei ole vòimalik neid hommikuks àra teha. Ylemus M làks mòistagi nàrvi, aga tegelikult làheb ta iga asja peale nàrvi ja yldsegi, kui mingi meeterviiekymnene pàkapikk nàrvi làheb sellepàrast, et ta ise ka saab aru, et on andnud lolle korraldusi, siis see pole kyll asi, mis yhe Julge Analyytiku unerahu peaks rikkuma. M lubas vapper olla.

Muide mu viimasel tòòpàeval rààkis ylemus F sympaatse nalja. Piletikontroll kontrollib pileteid, jòuab naapollaseni ja tuvastab:"Sinjoore! See pilet on ju eilse kuupàevaga!" Mille peale naapollane vastab:"Ehhh e mo tu vieni!" (vabas tòlkes "Ehh! A kus sa eile olid!?!")

Nàdala kòrghetk Itaalias ehk pyhapàevane lòuna

Tàna toimus meil taaskord tyypiline Itaalia pùhapàevane lòunasòòk - erinevaid maitsvaid toite samapalju kui mu Fiat Grande Puntol kàike ja selline kisakoor, et kogenematu silm ootaks murelikult, millal noad vàlja tòmmatakse.
Roku isa ja Roku Moodne Vend karjusid teineteise peale, sest Roku Moodne Vend tahtis esmaspàevast valgeid veine filtreerima hakata, aga Roku isa ei teadnud, et esmaspàevaks peab elektrik selle tarbeks mingid yber-pistikud installerima ja loomulikult oli enne lahenduste leidmist vaja teineteist pòhjalikult syydistada ja kòik mineviku pahandused ja eksimused ka pàevavalgele tirida.
Mòistagi sekkus Roku Tòòtu Ode, kes oli isa peale kuri, et too olla kylapeal kellegiga tema terviseprobleemidest rààkinud ja et yldsegi miks isa on selline depressiivne maakas nagu ta on.
Roku ema asus ka kaagutama, et kòik on siin majas kogu aeg nii nàrvilised ja heietas, et sellest ajast peale, mil àmm nende juurde kolis on ta elu allamàge veeremas ja et ainukesed ònnelikud ajad olid need yyrikesed viis aastat, mil nad olid àmma juurest vàlja kolinud ja kui ài polnud veel àra surnud ja miks kyll àmmal oli vaja tulla neid kiusama? Nagu sellest veel vàhe oleks, lykkas suurem lapsjumal pisikese lapsjumala pikali. Vàiksem kukkus ròòkima mis kole ja Roku isa kàratas, et kas vòiks juba ykskord keegi seda suuremat last òpetada, et vàiksemat ei tohi peksta ja roku ema halas (mulle tàhendusrikkalt silma vaadates), et lihtne on hinnanguid anda neil, kes ise kahte last kasvatama ei pea ja et Roku Tòòtul Oel ei ole ka kerge, sest abikaasa on kogu aeg tòòl ja ta peab yksi lastega kodus olema kogu aeg.
Vahtisin lummatult, kuidas kòik làbisegi laua ymber kaagutasid, kui korraga teatas Roku ròòmsalt yle toa, et yldsegi on kòik Katu syy. Yldiselt jài Roku konstruktiivne vahemàrkus hyydjaks hààleks kòrbes, kuna kòigil oli midagi òelda vaja. Kuni vàike lapsjumal ema syles karjus, asus suurem lapsjumal seina sisse auku toksima ja roku isa teatas, et kas see kasvatamatu laps vòiks ykskord lòpetada vanavanemate maja lòhkumise ning Roku Tòòtu Ode hòikas yle lapse kisa, et yldsegi ta mees on kogu kas tòòl vòi maja ehitamas ja kunagi lastega ei tegele ja pole viimased kaks aastat endale isegi uut sàrki ostnud, sest kòik raha làheb majaehituseks. Samal ajal toksis suurem lapsjumal hàirimatult seina sisse auku, ylejàànud hòiklesid làbisegi ja Roku isa pòrutas aeg-ajalt rusikaga vastu lauda, et teda paremini kuulda oleks.
Praegu on kòik ròòmsad ja rahulikud ning juurdlen siin, et kas ainult Roku peres tehakse nii vòi on kòigi Itaalia perede pyhapàevased lòunasòògid nii kàrarikkad.

vàikelinna vòludest làbi maitsemeelte prisma

Nii. Nyyd on mul kodus neli pudelit yber-vàrsket ja yber-orgaanilist oliiviòli. Pudelid on nii syytud veel, et Agriturismo-Antoniono polnud jòudnud etikettegi peale panna. Kui ma vàga huvitatud oleks, siis jàrgmisel nàdalal vòiks jàlle nende poolt làbi astuda ja etiketid vòtta.

Tànavuaastane oliiviòli on pisut mòrkjam kui 2008 aasta vàljalase, aga ikkagi pòhimòtte pàrast parem kui poest ostetud. Vàhemalt ma tean, mis selle sees on (oliivid ja muud midagi). Antonino vabandas ka ette-taha, et tànavune òli ei tulnud nii hea kui eelmise aasta oma, aga eks aastad olegi erinevad ja vàiketootjad peavad paraku leppima sellega, mis loodus annab ja nemad ju ei saa teha nii nagu suured tegijad, et ykskòik mis oliividest tuleb ikka ja igal aastal tàpselt samasuguse maitsega òli.
Aga teisest kyljest jàllegi teatas Antonino uhkelt, et agriturismo on teinud suure sammu tehnoloogilise progressi teel ja asunud òli filtreerima. Varem nad siis ilmselt ei filteerinud, aga mu òlitunnetus veel nii hea ei ole, et aru saaks kas on filtreeritud vòi mitte. Igaks juhuks mòmisesin, et filtreerimine on abiks ning ise mòtlesin, et peaks vist wikipediast vaatama, mis vahe on filtreeritud ja filtreerimata òlil.

Agriturismo on avanud ka oma pisikese poe, kus nad myyvad enda pòllusaadusi ja hoidiseid ja isegi enda veini (Montepulciano d'Abruzzot ja Trebbianot). Paistab, et supermarketisse hakkab jàrjest harvemini asja olema.

Agraaridyll, kulinaarsed sisekaemused ja palju pàikest. Vot sellinegi peabki minu meelest olema elu Itaalias. Kuidas mul nii kaua aega vòttis, et selleni jòuda?

Vàikelinna vòlud

Ma arvan, et maailma parim koht elamiseks on Vàike Itaalia Linnake.

Eile vaatasin aknast, kuidas naaber oma aias oliivisaaki koristas ning tekkinud inspiratsiooni ajel sebisin tànaseks kohtumise agriturismo-Antoninoga, et tànavuaastast vàrsket oliiviòli osta. Vàga erutav!

Vigneti vs Cantina

Viimastel pàevadel on aset leidnud tihe rebimine Cantina Radica ja Vigneti Radica vahel ning kuna hààled on kogu aeg enam-vàhem pooleks, siis sirvisin làbi hulgaliselt erialaseid kodulehekylgi ja veiniajakirju, et nime teemal tàiendavat inspiratsiooni leida.

Minu lemmikuks hakkab vaikselt kujunema Vigneti, sest mida rohkem ma ajakirju ja asju loen, seda selgemalt on nàha, et maailmas on niiii palju veinitootjaid, kes viinamarjade kasvatamisse màrkimisvààrselt ei sekku. Itaalias on nad tihtipeale Cantina nime taha peitunud. Neil on lihtsalt kogenud konsultandid-keemikud, kes sygisel kokkuostetud viinamarjadest vòi veinidest ja asjakohastest lisaainetest miksivad kokku mingi veini, mis keskmisele anglosaksi tarbijale maitse poolest meeldib ja mida saab 2-for-the-price-of-1 skeemiga lihtsasti maha myya.

Kuna Roku isa ja vanaisa ja vanavanaisa on juba paarsada aastat neid viinamarju kasvatanud, millest me tàna veini tegema hakkame, siis tundub, et Vigneti Radica vàljendab paremini meie Pisikese, aga Nummi Perefirma olemust. Kusjuures. Peale pòhjalikumat taastutvumist Prantsuse veinide nimedega ma hààlduse pàrast enam muret ei tunne :)))

Pudelid

Teame ju kòik, et Pisikestes Nummides Perefirmades tuleb kòik ise pòlve otsas àra teha. Teoreetiliselt teadsin seda minagi, aga ikkagi pean ytlema, et veini jaoks pudelite valimine oli vòrdlemisi ootamatu konnateadus tegelikult.

Ma arvan, et pudelite valimine on umbes sama tànamatu tòò nagu Itaalia Pulma Kylalistele bomboniere ehk pulmasuveniiri kinkimine. Miljon valikut ja uskumatu mòttetòò, mis tuleb àra teha mingi vidina pàrast, mida inimesed korraks vaatavad ja hiljem niikuinii àra kaotavad vòi minema viskavad. Suhtelisest mòttetusest hoolimata peab kingitav ese olema isikupàrane, ei tohi jàtta odavat muljet, aga samas ei tasu ka eelarvega ylemeelikuks minna, sest yldiselt vòiks pulmasuveniir ikkagi pulmaòhtusòògist vàhem maksta. Jàrele mòeldes paistab, et pudeli valikul kehtivad umbes samad pòhimòtted.

Mis meie pulmi puudutab, siis peale pingelist mòttetòòd loobusin merevaigust kàepidemega pudeliavajate, roosidega espressotasside ja punnkòhuga hòbeinglikeste vahel valimisest ning kinkisime kylalistele lihtsalt kotikese spetsiaalsete pulmaconfettidega, mille poolest meie làhedal asuv Sulmona linnake yle Itaalia kuulus on.
Tavaliselt pannakse punnkòhuga hòbeinglitega kaasa umbes 5 kommikest, aga me kohe heldelt panime umbes 100 grammi. Loodan, et kylalistele meeldis ja et nad ei kurvasta just sygavalt selle yle, et nyyd neil polegi vòimalust kahekymne aasta pàrast kuskilt tolumusest pòòningunurgast merevaigust kàepidemega pudeliavajat leida ja meenutada kuidas nad siis, kui juuksed veel hallid polnud, Itaalia Pulmas kàisid.
Ma ise kyll nautisin mòòdutundetult neid kotikesi, mis pulmadest yle jàid :)))


Kusjuures meil on siin yks bomboniere veel alles. Kohe teen teile pildi sellest!

Tehtud!

Aga tulgem pudelite juurde. Peale kuudepikkust Vetreria Etrusca tootekataloogis krabistamist esitlen teile uhkusega meie pudeleid! Tume pudel nii punase kui valge veini jaoks ning hele pudel Cerasuolo ehk rosè tarbeks, mida me kunagi tulevikus tegema hakkame.
Etikettidega tòò juba kàib ja vòin juba òelda, et pudeli valimine on etiketi disainimise kòrval kukesupp.

So uninspired. So sick and tired

Selle toonadala lopetuseks pean ytlema, et kui mul eelmisel nadalal ylemus F-le ja M-le head laulu polnud, siis nyyd mul hakkab peas vormuma ylemus F-le pyhendet laul, mis voiks alata sonadega "pane ennast p6lema, topis".

Ma siin arvasin, et mu too enam nomedamaks ei saa minna, aga tuli valja, et saab.
Kui eelmisel nadalal oli lihtsalt nome ja pikad toopaevad, siis sel nadalal olid toopaevad veelgi pikemad ja lounapausile ka enne neljapaeva ei saanud, sest koik pohilised kliendikoosolekud olid lounaajal ja teadagi, Roomas pannakse koik soogikohad kolmest kinni. Vihkan neid fakken automaatides myydavaid kypsikuid, millest ma sel nadalal toitusin. Kypsikudieedi positiivne kylg on see, et nadalaga olen ymbes kolm kilo maha votnud.
Kolmapaeval olime kella kaheni oosel tool. Mina tegin oma osa juba kella kaheksaks ara ja saatsin F-le. F siis nikerdas komasid kohendada ja ma ikka aeg-ajalt kysisin, et kas saan midagi veel teha. F vastas jarjekindlalt, et ta siin kiirelt veel need komad vaatab yle ja kohe saab. Kella yheni oosel siis tiksusime sedasi, kui mul lopuks kannatus katkes ja teatasin, et kui ma midagi kasulikku teha ei saa, siis ma pigem laheks koju. F sellepeale arritus ilgelt ja teatas, et kas ma ei saa 10 minutit oodata, kuni me presentatsiooni yheskoos kiirelt yle vaatame enne kliendile saatmist. No vaatasime siis presentatsiooni koos yle, nii et F luges valjusti ette ning mina, ylemus M ja analyytik M tegime taustal massistseene (m6ttetu). Tunni parast laksime siis koju ja ma olin ilgelt tige enda peale, et ma nii lammas olen ja sotsiaalsele survele allun.

Jargmisel paeval saabus kontorisse paikesline ja reibas ylemus C, kes oli eelmisel ohtul hoivatud ema synnipaevapidustustega, vaatas F katetoo yle ja teatas tund aega enne kliendikohtumist, et koik on pekkis ja tuleb ara muuta. Mulle tundub, et C teeb seda sportlikult huvist. Iga kord, kui F meil midagi teha kasib, votab C katte ja teatab, et see on mottetu ja tuleb ymber teha. Well then... sahmisime Analyytik M-ga muudatusi teha ja moistagi koiki arvutusi ei joudnud ja moned Ylemus C pakutud graafikud jaid sisse panemata.

Peale kohtumist pidas Ylemus F vajalikuks pidada meeskonda motiveeriva kone:"Ragazzi, sedasi me ikka tootada ei saa. Jargmisel nadalal on meil siin karmid eesmargid vaja saavutada (mille peale mina motlesin: ise olid lammas ja ei julenud kliendile oelda, et isegi Fantastiline Nelik pole voimeline nadala ajaga ja nelja inimesega fakken turuuuringut ja segmenteerimismudelit jamaiteamidaveel tekitama). Te peate naitama, et oleme tegijad! Te peate tootama oluliselt rohkem ja paremini, kui seni. Ja yldsegi, nii ei lahe, et me veerand tundi enne kliendi tegevjuhiga kohtumist vormistame graafikuid. Te peate ikkagi paremini oma tood organiseerima! (mille peale mina motlesin: fakk ise sa tegid selle preseka ja sundisid meid oosel kella kaheni endale fakken publikut tegema ja kui sa C-ga hakkama ei saa, siis mina kyll endal mingit vastutust ei nae selles, et ma C kasul presentatsiooni veerand tundi enne kliendikohtumist muudan)."

Pulbitsesin taiega, aga kuna ma olen ikkagi aeglase taibuga eestlane, siis mul ei tulnud pahe diplomaatilisi vastuseid, mis korporatiivsesse konteksti hasti sobiksid. Hiljem aga votsin Ylemused C ja M ette ja teatasin korporatiivses vormistuses, et yldsegi me siin fakken tootame juba kolmandat nadalat 16 tundi paevas, ilma projektikoodita ja yletunde kirja panemata. Mingit projektiplaani, infot ega konstruktiivset tagasisidet ei saa ja peale seda, kui F sunnib meid kella kaheni oosel endale fakken publikut tegema, siis mulle kyll ei sobi kuulata targutusi teemal, et tuleb tood paremini organiseerida, eriti arvestades, et projektijuhtimise vallas meil siin teab mis eeskujusid pole. C ja M olid ka nous, et tuleb tood paremini organiseerida. Innustunult pakkusin, et kas me voiks kokku lepida mingis high level tooplaanis, et jargmiseks reedeks siis selle fakken ariplaani koos turuuuringu ja segmenteerimismudeliga valmis saada. M arvas, et seda kyll teha ei saa, sest projekt on meil vaga dynaamiline ja et tehke homme see pisike tykike valmis ja edasi vaatame, mis saab. Lootusetu...

Eriteadaanne!

Ciao!


Eriteadanne kommenteerijatele - te olete siin cantina nime teemal nii tublilt sona votnud, et kui huvitatud olete, siis voin teile lahkesti saata proovimiseks pudeli meie pisikese ja nummi cantina veini. Valida on jargmiste seast:

Koigepealt Montepulciano d'Abruzzo ehk Abruzzo regiooni pohiline esipunavein. Kes Itaalia veine vaga hasti ei tunne, ajab seda segi Toscanas toodetava Montepulcianoga, aga ma olen kindel, et teie olete nende asjadega hasti kursis :) ~
Pean kohe ara ytlema, et tanavu punane vein meil vaga hasti valja ei kukkunud, sest oktoobris laks pisut liiga kylmaks ning oktoobris keskpaigas korjatud viinamarjad ei fermenteerunud nii hasti nagu peab. Veinimeister Leonardo arvab, et umber 20% punasest veinist kolbab pudelisse panna, aga ylejaanu, mida enda nime all myya ei sobi, on soovitav teistele cantinadele maha arida.
Muide, punase veini proovijad voivad ehk tahele panna vaevumargatavaid poldmarjanoote. Nimelt kui Roku tana yht Montepulciano d'Abruzzo tsisterni inspekteerimas kais, kukkus ta Blackberry veini sisse ja sooritas seal moneminutilise supluse :)

Punaseid meil rohkem pole, nii et voimegi sujuvalt valgete veinide juurde asuda.

Chardonnay - see on tanavu koige paremini valja kukkunud. Isegi nii hasti, et veinimeister Leonardo kaskis selle koige ylemisse tsisterni ara panna, kuna koik random asjapulgad, kellel cantinasse asja oli, kaisid seda enamvahem kolm korda paevas "degusteerimas".

Pecorino - tegemist on peamiselt Kesk-Itaalias kasvava viinamarjaga, mis isegi Itaalias eriti tuntud pole. Minu koige lemmikum valge vein - vordlemisi kuiv ja konkreetne. Soltuvalt tootjast ja aastast voib vahel olla pirni ja vahel kaneeli jarelmaitsega.

Trebbiano - Abruzzo esivalgevein. Samuti vordlemisi kuiv, aga mitte nii konkreetne nagu Pecorino.

Mis proovieksemplare puudutab, siis piisab, kui saadate aadressile katznodz àt hotmail punkt com oma postiaadressi ja tàpsustate, millist veini proovida tahate. Detsembris paneme pudelisse Chardonnay, Pinot Grigio ja Pecorino. Jaanuaris Trebbiano ja martsis Montepulciano d'Abruzzo.

Cantina nimi: hààletamine jàtkub!

Ciao!

Alustuseks tahaksin tànada kommenteerijaid abivalmiduse ja sisukate kommentaaride eest. Ma olen ka nòus, et ingliskeelne nimi vàga hàsti ei làhe, nii et hea, et sellele kinnitust sai. Ning tòepoolest, "vineyards", mitte "wineyards" :))

Pisikese (aga nummi) blogihààletuse ja tòòkaaslaste mòòdutundetu tylitamise tulemusena on meil sòelale jàànud kaks varianti: Cantina Radica ja Vigneti Radica. Kumb vòtta?

"Cantina" tàhendab itaalia keeles veinikeldrit ja "Vigneti" tàhendab "pisikesed, aga nummid viinamarjataimed" Vòi puud.

Cantina suhtes on eelkòige Roku pisut kòhklev, sest Abruzzos on laialt levinud cantina sociale kontseptsioon, mis tàhendab, et ràndom viinamarjakasvatajad moodustavad koperatiivi, kus kòik nende viinamarjad ràndom lauaveiniks kokku miksitakse. Mistòttu Roku arvates vòib 'cantina' jàtta mulje, et ka meie oleme mingi lauaveinidele spetsialiseerunud cantina sociale.

Teisest kyljest jàllegi tundub, et "cantina" kòlab ja jààb paremini meelde neile, kes itaalia keelt just pàris igapàevaselt ei rààgi.

Vigneti kòlab itaallaste kòrvadele paremini, sest nad teavad, mida "vigneti" tàhendab. Nàiteks yks sinjoor siin kliendi juures arvas, et tema arvates on "vigneti" parem, kuna kannab endas ideed toredast maakohast, kus on viinamarjad ja kus tehakse veini, samas kui "cantina" seostub talle veinitootjaga, kes vòib teha veini enda viinamarjadest, aga vòib ka osta teiste tegijate viinamarju vòi veine ja neid edasi mùùa.

Kas Cantina Radica vòi Vigneti Radica?

Hààletamine avatud: meie cantina nimi!

Ciao, kodumaa! Tàna oleks sinu subjektiivne arvamus superteretulnud!

Nimelt meil oleks Rokuga vaja cantinale mingi korralik nimi panna, aga kuna me ei ole Veinide Turundamise Gurud, siis me kogu aeg keerutame nelja sòelale jàànud variandi ymber ja kuidagi ei oska valida.

Niisiis, kysimus publikule - milline alltoodud neljast nimevariandist vòiks teie arvates kòige paremini sobida pisikesele, aga selle eest nummile ja edumeelsele Itaalia veinitootjale?



A) Tenuta Nicante

B) Cantina Radica


C) Radica Wineyards


D) Vigneti Radica



(PS! Radica sellepàrast, et see on perekonna nimi)

minu nòme nòme tòò

Mida kauem ma praeguses projektis olen, seda kindlamini jòuan veendumusele, et tegin hàsti, et aastaks puhkust kysisin. Itaallaste alluvuses tòòtamine on vòimatu. Ja yldsegi ma loodan, et olen aasta pàrast endale mingi teise tòò leidnud.

Ma pole elus nii intensiivselt pàevi ja tunde lugenud projekti lòpuni. Ainuke komplikatsioon pàevade lugemisega seoses on, et keegi ei tea, millal projekt lòppema peaks. Teoreetiliselt peaks lòppema 20.novembril, aga Ylemused ytlevad, et olge valmis kauem kliendi kàsutuses olema. No umbes kaks nàdalat, aga vòib-olla ka rohkem, aga kahjuks ei oska òelda, kui kaua.
No minul on viimane tòòpàev 30 november ja pohhui mis pàrast saab. Nii et kindluse mòttes ma loen pàevi novembri lòpuni.

Mul on kolm ylemust. Jah, kahe konsultandi juhtimiseks on meil siin kolm projektijuhti. Projektijuhid juhivad samal ajal enam-vàhem kymmet muud projekti, ei rààgi omavahel ja tulemuseks on see, et nàiteks eile tulime tòòle, teadsime, et pidi olema kliendikohtumine, aga keegi projektijuhtidest ei teadnud, mis kell see on, sest keegi polnud mòlenud kliendile helistada. Ylemus F kohmas kellelegi konkreetselt otsa vaatamata:”Te vòiksite ikkagi neid kohtumisi kuidagi proaktiivsemalt kokku leppida” . On juhtunud ka, et Ylemus F saadab meile PowerPointi presentatsiooni ja teatab, et kasutage seda presentatsioonipòhjana. Ylemus M vaatab presentatsiooni ja ytleb, et see template on fakken nòme ja yldsegi mulle see kliendi kollane logo ei meeldi ja vahetage àra. Kui juhime tàhelepanu, et Ylemus F saatis selle template’i, teatab ylemus M, et tal on pohhui, mis Ylemus F arvab. Vahetame ringi ja esimene ylemus tuleb, kulmud imestusest kuklas, kysima, et miks tema saadetud template’i ei kastutata. Mis presentatsioonide sisu puutub, siis ega me eriti ei tea, mida teha tuleb. Olen siin ràndomilt mingeid graafikuid genereerinud, jàtmaks muljet, et ma midagi teen. Keegi pole nende kohta midagi òelnud, nii et ju siis sobib.

Delegeerida kolm ylemust ka ei oska. Teise konsultandiga juba teist nàdalat tuleme hommikuti tòòle ja ootame tunde, et midagi juhtuks, aga ei juhtu. Yhtki ylesannet ei tule, halligi teha ei ole ja tyypiliselt òhtul kella kuue paiku, kui mòtleme juba arvuteid kotti panema hakata, helistavad Ylemused làbisegi ja nòuavad, et me teeks mingeid megaanalyyse ja kindlasti tuleb need neile saata pàeva lòpuks ja tyypiliselt pooli andmeid pole. No teeme need fakken analyysid àra, làheme keskòòl koju. Jàrgmisel pàeval enne pealelòunat ei kuule ylemustest kippu ega kòppu. Tavaliselt nad umbes neljaks-viieks jòuavad siia kliendi juurde ja avavad esimest korda elus failid, mida me eelmisel òhtul nikerdasime vàsimusest punaste silmadega ja tyhja kòhu korina saatel.

Hoolimata sellest, et meil pole pàev otsa midagi teha, ei tohi me tòòajast kliendi juurest kuhugi minna. Ylemus C isegi pidas meile pika loengu, et olge nende lòunapausidega ettevaatlikud ja katsuge kiiresti syya ja kohvipausidega mòòdukad olla, sest meid ikkagi jàlgitakse hoolega. Mul oleks vaja kontorist làbi kàia, et pika puhkusega seoses paar asja àra vormistada, aga ylemus C pidas vajalikuks teatada, et tema arvates saab selle asja ka projekti lòpus àra teha ja praegu peame ikkagi kliendi juures olema.

Kui ma tòòpàeva lòpus làbi òise Rooma koju sòidan, on mul saanud heaks tavaks pyhendada ylemus C-le Lily Alleni lugu ”Fuck You”. Pole kahtlustki - see laul on temast.

Ykspàev Ylemus F kysis mu kàest nòudlikul toonil, et kas oleme juba J-ga yhendust vòtnud. Kysisin, et mis J. Tema vastu, et Ylemus M saatis ju meile uuringu ja et tàiendavate andmete jaoks pidime J-ga yhendust vòtma. No teatasin siis diplomaatiliselt, et vast Ylemus M pole veel jòudnud meile sellest asjast rààkida. Kuna olen alamotiveeritud, ma pòhimòtteliselt ei viitsi projektijuhtide eest nende tòòda àra, ning seetòttu ei ole mul plaaniski Ylemus M-le meelde tuletada, et ta pidi meile mingi uuringu saatma. Vahtigu ise oma fakken uuringut nii et silmad kròllis. Ma pole veel mòelnud, mis laulu ma F-le ja M-le pyhendan, aga kyll mul tuleb.

Kui projekt algas, oli meil kliendikohtumine, kus yks mu ylemustest tòmbas ootamatult varrukast vàlja presentatsiooni projektiplaaniga ja seletas kliendile enesekindlalt mis kòik juhtuma hakkab. Klient sàras ròòmust ja ytles, et tal on hea meel selliste vahvate konsultantidega tòòtada nagu meie. Kui peale koosolekut Ylemustega omavahele jàime, kysisin et ehk saaks mullegi plaani saata, arvestades, et ylemused on Vàga Hòivatud Inimesed ja ehk me siin selle teise konsultandiga saame kuidagi iseseisvalt asjadega edasi minna kokkulepitud tòòplaani jàrgi. Ylemus C teatas talle omases vòrdlemisi vulgaarses rooma dialektis, et seda plaani pole mulle tarvis, sest meil pole kavaski seda jàrgida ja yldsegi tema arvates pole mòtet, et ta mulle tàna seletab tàhthaaval mis meil plaanis on, sest plaan muutub kogu aeg ja tal pole aega kogu aeg neid asju yle seletada.

Mòistagi on projekt myydud maha nii madala hinnaga, et yletunde kirja panna ei tohi. Meie kolm ylemust on kòik yhel meelel, et kui mòni pàev yletunde teeme, siis teinekord vòib nagu lyhema pàeva teha. Kahju ainult, et kunagi pole selliseid pàevi, mil oleks aktsepteeritav vara àra minna, sest igal òhtul on fakken kiireloomulised asjad vaja meisterdada, mida fakken keegi ei loe.

Eile juhtus pònev asi. Peale seda, kui meie kaks ylemust olid eelseisva kliendikohtumise ootuses ràndom graafikutega presentatsiooni avanud ja meid ilgelt grillinud selle yle, et kòik on pòhimòttelieslt valesti tehtud. Nàiteks see tàhesuurus slaidil 52 peaks olema 16 mitte 14, vòtsin nad ette ja teatasin, et minu arvates puudub meil strateegiline suund ja kas saaks ikkagi pisut konkreetsemaid juhiseid selle kohta, mida me tegema peaks. Nimelt tòò sisulise poole kohta pole peale kahenàdalast intensiivset rahmeldamist mingit konstruktiivset tagasisidet tulnud.

Ylemused vahetasid pilke ja asusid heietama stiilis ”Mòelge strateegiliselt! Àrge vahtige ainult numbreid, mis klient teile annab! Rààkige sòpradega. Uurige internetifoorumitest, mis inimesed arvavad! Olge kreatiivsed! Me ei ole ometigi mingid vana kooli konsultandid, kes teevad mòttetuid slaide, vaid pakume ikkagi sisulist abi kliendile. Yritage nyyd ikkagi selles suunas mòelda!” Yks neist pani Google’sse sisse kliendi nime, avas esimese ettesattunud lehekylje ja luges meile, et klient on tulnud turule innovatiivse teenusega see-ja-see juulis 2008. ”Kas te teadsite, et neil on selline teenus? Piisab vaid pisut internetis surfata ja saate ideid!!
Vahemàrkusena olgu òeldud, et meil, konsultandidel, pole siin kliendi juures internetiyhendust, kontorist me tòòtada ei tohi ja seda juulis 2008 turule paisatud teenust ei paku klient enam ammugi, sest ma olen nende fakken teenuseid juba kaks nàdalat tydimuseni tudeerinud.
Nòustusin innukalt, et see ongi tàpselt òige làhenemine ja ma tàielikult jagan nende arvamust, aga et rààgiks konkreetselt mida me ikkagi kahe pàeva pàrast kliendikohtumisel nàitame kliendile. Ylemused vahetasid jàlle pilke ja targutasid:”No pakkuge vàlja nimekiri kymnest uuest innovaatilisest teenusest ja siis valige kolm vàlja ja tehke nende pòhjal àriplaan. Hypoteesid peavad olema numbritega toetatud, nii et àrge seda àriplaani asja unustage. Me ise siin vàga detailidesse ei hakka laskuma, sest meil pole aega, aga yldiselt homseks jòuate vòi kymne innovaatilise teenuse kohta àriplaanid teha, et siis valiks nagu kolm paremat vàlja?” Uurisin siis, et ehk saaks pisut sisendit, et mis teenuseid klient pakkuda vòiks, sest ausalt òeldes mobiilmaksete alal olen pisut algaja ja vabandades mu ignorantsuse pàrast, ei oska mina kyll vàlja mòelda, mis fakken innovaatilised telefonid ja mobiilmakse teenused tulevikus syndida vòiksid, mida Itaalias turule tuua. Ylemused andsid alla ja joonistasid paberile mingi top down / bottom up skeemi, mis peaks meid aitama mòelda, milline oleks kliendi jàrgmise viie aasta tehnoloogiainvesteeringute plaan. Oli ilmselge, et neil polnud halli aimugi sellest, mida me kahe pàeva pàrast kliendile ytlema peaksime, aga vàhemalt olid nad meile pisut konkreetsema ylesande andnud. No tekitasin tàpselt ylemuste selgitatud graafiku pòhjal mingeid ràndom graafikuid taaskord. Umbes, et lojaalsed kliendid vs uued kliendid viimase kolme aasta jooksul ja kliendibaasi kasv viimase kolme aasta jooksul, kàive erinevatest teenustest ning muid taolisi banaalsusi, mida siin kliendi juures suvaline turundusosakonna analyytik peast teab. Teine konsultant tekitas ka mingeid ràndom slaide teenuste kohta. Tàna ylemused jòudsid kell 10 kontorisse ja olid ilgelt energilised, et kohe vaatame kòik koos yle. Vòin òelda, et me ei vaadanud midagi yle. Kell 12 tòmbusid nad ootamatult nòupidamisteruumi meie tòòd yle vaatama. Kysisin siis huvitatult, et kas oleks vaja, et nendega yhineme. Vastus oli kategooriline ei ja et kui vaja, siis nad kutsuvad meid. No tsillisime teise konsultandiga ega teinud halligi. Vahepeal saabus meile kryptiline sònum, et homme kell 9 tahab klient tulemusi nàha ja ylemustel oleks vaja, et me neile yht-teist valmistame selleks kohtumiseks. Seitsme paiku kaalusin àraminemist, sest teadagi, kuu aja pàrast olen niikuinii puhkusel ja mul on pohhui. Paraku just sel hetkel tulid ylemused nòupidamisteruumist tagasi ja ytlesid, et kohe-kohe anname teile slaide teha. Ootasime-ootasime, kell kaheksa kutsusid ylemused meid vaibale ja kysisid nelja graafikut. Yhe neist neljast olin juba teinud, aga tulpade asemel oli punkte tarvis. No tekitasime siis neid fakken graafikuid kuni kella yheni òòsel, saatsime slaidid ylemustele ja ylemused viisakalt pikalt (failid on saadetud. Kas on veel midagi vaja? Ah ei ole, no homseni siis.) ning lasime jalga.
Jàrgmisel pàeval, oh yllatust, presenteerisid meie ylemused kliendile viit slaidi, muide kirjavigadega ja jòleda vormistusega (nàiteks erinevad tàhestiilid sama slaidi peal). Kòigist neist graafikutest, mida me M-ga meisterdasime, olid ainult kaks presentatsiooni pààsenud. Kuna nad olid ilgelt nàrvilised ja nipsakad jàrgmisel pàeval, ei hakanud ma tagasisidet kysima ega uurima, miks enamus tehtud tòòst kliendile nàidata ei sobinud.

Kas see projekt on millegi poolest eriline? Ei. Absoluutselt kòik konsultatsiooniprojektid, mida ma itaallaste alluvuses olen teinud, on sellised. Ilge piin. Kas saaks juba teada, mitme pàeva pàrast see lòppeb?

Uudiseid Roomast

Tàna lòppes minul ja Erlend Isopistel seiklusrikas nàdal Roomas. Yhtlasi sai sel nàdalal mul tàis kolm aastat Itaalias elamisest ja pean sinuga, Kodumaa, jagama yht hàmmastavat tàhelepanekut.

Ma ise ka yllatasin end, arvestades kuidas ma kolm aastat tagasi Roomas esimesi arglikke sòidukatsetusi tegin. Aga siit see tàhelepanek tuleb – tegelikult on Rooma liiklus vahva ja originaalne elamus, kui suhtuda sellesse nagu arvutimàngu.

Ma ei tea, kas taolisi arvutimànge on juba tehtud, aga kui pole, siis ma leiutaks Rooma ainetel yhe arvutimàngu. Taustagraafika oleks Rooma tànavad kòigi vahvate varemete ja kirikute ja paleedega ja màngu pòhimòte oleks GPS abil jòuda valitud sihtpunkti ja punkte saab sihtkoha kauguse ja kohalejòudmise kiiruse eest.

Màngul oleks vàhemalt neli taset. Algaja tase oleks pyhapàeva lòunaaeg, sest siis pole tànavatel kedagi ja ainuke komplikatsioon on Rooma legendaarsed pusa-ristmikud.
Jàrgmine tase oleks tòòpàeva hommik – samad tànavad, aga lisaks vahvad ummikud ja yldine metsatulekahju atmosfààr.
Kolmas tase oleks tòòpàeva òhtu ehk siis sama mis hommikul, aga pimedas. Roomas on tànavasildid vàga elegantsed – maitsekad graveeritud marmorplaatid. Nende siltide ainuke vàike puudus on see, et pimedas eriti hàsti vàlja ei loe, mis sildi peale kirjutatud on.
Ja neljas, kòige vingem tase, oleks tòòpàeva òhtul paduvihmas. Kui Roomas sajab, siis ikka korralikult. Tavaliselt kui Eestis nii sajab, siis see on AK pòhiuudis ja veel nàdala aja pàrastki loetakse kahjusid ja kannatanuid kokku. Kes kolmandal tasemel vahest ehk kurdaks, et yldse ei nàe tànavasilte, siis neljandal tasemel nàeb ainult teiste autode tulesid làbi vihmakardina.

Màngu pòhiline trikk seisneks selles, et màngima peab edukalt toime tulema erinevate Segajatega. Nàiteks pòhisegaja vòiks olla see, et GPS juhatab màngijat tànavatele, mis on seoses teeremondiga tundmatuseni yles kaevatud ja kinni pandud vòi vastassuunavòòndisse. Vahepeal peaks navigaatori levi àra kaduma, et huvitavam oleks. Nàiteks edasijòudnute tasemes vòiks satelliidilevi àra kaduda umbes sellistes vahvates ristmikes, kus kaheksa yhesuunalist teed eri suundades hargnevad justkui puuvòra ja selgelt on nàha, et kui vale oksa peale keerad, siis enne viite kilomeetrit tagasi keerata ei saa.
Kindlasti ei puuduks pisikesed mòlkis Fiatid, mis tàiesti ràndomilt màngijale ette vajuvad, peateele robinal sisse sajavad, jàrsult màngija ees peatuvad vòi kaldtee peal otsa vajuvad. Kaherealistele sòiduteedele paneks ma parempoolsesse ritta vilkuvate ohutuledega kaubikuid ja et huvitavam oleks, siis kaubikud vòiks tekkida hàsti ootamatult, et màngial tuleks siuhti! teise ritta minna (kust leiab mòistagi aset metsikolelusvòitlus iga edasiliigutud sentimeetri pàrast ja uustulnukaid ei armastata). Mòistagi, kes kaubiku taha passima jààb, kaotab punkte!
Neljapàeva hommikul tuli mul veel hàid ideid. Nàiteks sòitsin yhel kuuerealisel tànaval kòige keskmises reas ja korraga tuli mulle vastu, justkui pyssikuul, kamikaze-mootorrattur. Olime mòlemad vòrdlemisi yllatunud, aga ònneks mina hoidsin pisut paremale ja tema pisut vasakule ja saimegi hakkama. Hea, et ma ei otsustanud pisut vasakule hoida. Reede hommikust sain inspiratsiooni tànu vanuritele, kes end mu rataste ette heitsid. Hàmmastav, yhel hommikul kolm tykki kohe. Vot need vanurid paneks ma màngu sisse.

Olingi siin peaaegu lòpetamas, kui tuli meelde màngu kòige olulisem komponent. Mootorratturid! Neid ma paneks autode vahele pòiklema alates teisest tasemest nii, et kihiseb kohe.

Mul tuli veel yks hea idee! Màngu lòpus peab autole parkimiskoha leidma ja auto nii àra parkima, et kriimustusi ja mòlke ei tuleks! Vahest esimesest tasemest jàtaks parkimise vàlja, aga alates teisest oleks kindlasti juba sees. Mida kauem parkimine aega vòtab, seda rohkem punkte maha arvestatakse. Ja mida làhemale sihtkohale auto pargid, seda rohkem punkte saad.

Pàris hea màng saaks. Ise ma seda ei ostaks, sest màngin tasuta kaks korda pàevas teisel ja kolmandal tasemel. Esmaspàeva òhtul olin neljandal tasemel ka korraks, aga osutusin pisut nòrgaks veel.