uudiseid cantinast

Praeguseks vòni teile teada anda, et cantina ehitus on Roku perekonda sygava mòra lòònud.
Nimelt pidid ehitusmehed vundamendi ja asjadega 30 juuniks valmis saama. Roku on karm mees - sundis tòòvòtjat kirjutama alla lepingule, mille kohaselt iga yle tàhtaja mindud pàeva eest tuleb 500 eurot trahvi maksta.

Nyyd paistab, et ehitustòòd lòppevad nàdal aega hiljem. Roku on tige nagu herilane, sest tsisternid ja asjad jòuavad juuli alguses kohale ning augusti alguses oleks juba vaja pilootprojekt kàivitada. Kuhu neid tsisterne ja vaate panna, kui vundamenti polegi?
Toimeka inimesena helistas Roku tòòdejuhatajale ja àhvardas trahviga. Tòòdejuhataja helistas Roku isale, kes on ta lapsepòlvesòber ning kurtis, et teda on ahistatud. Roku isa asus oma òelat poega noomima, et sedasi ei maksa ikkagi isa sòpradega kàituda. Rokul on isa sòpradest savi ja 30 juunil lubas vàljastada kirja, kus teatab tàpselt, mis seisus ehitustòòd on ja sàtestab, et nyyd tuleb kuni objekti yleandmiseni trahvi maksta. Nàgelustest eriti puudu ei tule viimasel ajal.


Sellel pildil nàete seda osa cantinast, mis on hetkel kòige rohkem valmis. Platvormi kòige ylemisele tasandile sòidab traktor, mis kallab viinamarjad teisel tasandil asuvasse.. ee.. anumasse. Ja sealt anumast liiguvad viinamarjad kòige madalama 'trepiastmeni', kus asub press, mis viinamarjad purustab. Sealt edasi liigub vedelik tsisternidesse fermenteeruma.


Viinamarjad on vahepeal kosunud ning juba vòib esimesi kobaraid kàega katsumas kàia.

jànese-jutt

Mina Rokule: "Oh ma nàgin Soomes uskumatult palju metsikuid jàneseid ringi kalpsamas! Selliseid pirakaid!"
Roku:"Kas Soomes ei sòòda jàneseid?"
M: "No ma arvan, et see on pigem vist sellest, et sealkandis pole kiskjaid, kes jàneseid murravad.."
R:"No aga kas soomlased sòòvad siis jàneseid vòi ei sòò?"
M: "Vist ei sòò ikka..."
R:"Novot! Sellepàrast neil ongi seal nii palju jàneseid! Nàiteks kui mina jànest nàen, siis kohe mòtlen, et kuidas oleks selline mònus kròbe ja kypsenud.... ahjukartulitega.."

ferragamo

Ferragamo poes on ikaldus. Ei yhtki paari sobivaid kingi. Ja kuigi jaanuari allahindluse ajal teatas myyjaproua, et mitteallahinnatud kingi on kòigis suurustes saada, siis tegelikult ikkagi ei olnud.

ònneks pole ma oma murega yksi. Poes askeldas grupp noorukesi jaapanlannasid, kellele myyja teatas, et nende otsitud mingit B (?) suurust Milaanos ei ole, sest seda tehakse vaid Aasia turule.

Plaan B - valged havaianas kummiplàtud.

Hissand ja neil seal poes on yks proua, kes on karm kui koonduslaari valvur. Vàljanàgemiselt pisut nagu Kate Winslet filmis 'The Reader', aga Kate on leebe talleke selle raudnaise kòrval.
Minu arvates vihkab ta kingi ka. Mitte, et ma asjatundja oleks, aga konsumeristliku toitumisahela elitaarseimatel ruutmeetritel peaks ainult sellised inimesed tòòtama, kes armastavad Ferragamo kingi ja kuldsete krediitkaartidega kliente.. ee.. no vàhemalt.. mòòdutundetult.

Como

Como jàrv Lombardia regioonis on kuulus selle poolest, et selle kaldal on George Clooney suvila ja vàidetavalt olla seal vàga kaunis loodus. Yhtlasi on see pòhiline koht, kuhu Milaano elanikud nàdalavahetustel kaunite vaadete ja jàrvevete ryppe maanduvad. A, V ja mina olime sel nàdalavahetusel Milaano elanikud ning kui aperitivod ja jalutuskàigud Montenapoleonel tehtud said, polnudki palju muud ette vòtta, kui et Como jàrve ààrde siirduda.

Vòin kohe àra òelda, et kuigi F pakkus, ei vòtnud ma vastu ahvatlevat vòimalust saada SMS George C suvila aadressiga.
F on mu lennukisòber. Esmaspàeva hommikuti lendab Pescarast Milaanosse ja reedel jàlle koju tagasi. Oleme lennujaamas pikki tunde koos hànginud ja jàlginud tabloolt, kuidas 'delay' tulbas kellaaeg jàrjest hilisemaks muutub.
Yhesònaga F tòòtab Como jàrve ààres ja teab igasugu asju. Nàiteks ykspàev olla yhte inimtyhja baari sisse jalutanud George Clooney ja Brad Pitt. Baarineiu olla minestanud ja George'l olla olnud tykk tegemist, et minestunud teenindajat toibutada. Teinekord olla George'l mootorratas katki làinud. George olla suvalise maja juures peatunud, et abi kysida. Vòite arvata, mis vahva segadus sellest syndis. Elu nagu filmis! F ise pole George'i veel kohanud.

Esiteks olgu kohe àra màrgitud, et Como jàrv on vàga maaliline, aga pyhendunud loodusesòbrale valmistab vast pisikese pettumuse. Jàrve kaldad on maju nii tihedalt tàis, et enam ei mahu lehtlatki ehitama. Como puud on enamasti korrapàrasteks kupliteks kujundatud ning jàrvel sòeluvad paadid, kaatrid, skuutrid ja vesijalgrattad toimekalt edasi-tagasi. Jàrve kaldal, Como keskuses asub park, mis oli samuti inimesi paksult tàis. See oli vist ka mòistetav, sest sattusime Comosse tàpselt kohaliku muusikafestivali pàevaks. Eelmainitud inimtyhja baari kontseptsioon Comos ei olnud mulle pàris selge ausalt òeldes. Mòistagi on jàrv vàga piklik, nii et vòib-olla me sattusime lihtsalt kòige rahvarohkemale kaldale.



Muusikafestival algas 1900 kitarristi kogunemisega, kes màngisid yheskoos John Lennoni laulu 'Imagine'.
Vaatasin neid ònnelikke inimesi kitarri màngimas ja igihalja rahuhymni sònu valjult yyrgamas ning kuidagi tobe hakkas. Tàna laulate yheskoos 'imagine there's no countries and no religion too' ja alles eile hààletasite Lega Nordi poolt ja yleyldsegi, kas te ei peaks hoopiski siin laulmise asemel parlamendi ees hààlekalt protestima kodanikuvabadusi piiravate seaduste vastu, mida teie poliitikud hàirimatult treivad? No ma ei tea...
Kui laul lòppes, langes esikitarrist vaat et orgastilises ekstaasis asfaldile, sòrmitsedes hullunult kitarrikeeli. Tegemist oli rohkem performance'i kui siira emotsiooniga, sest tyyp oli silmnàhtavalt teadlik sellest, kuidas kymned fotograafid ta ymber kogunesid, et teda filmida-pildistada.
Kitarristi etendus tòi meelde Puglia regiooni rahvustantsu tarantella, mille finaalis àmblikuhammustusest tulenevat mentaalset breakdown'i kujutav tantsija maha langeb ning jàsemetega sipleb.

Siinkohal muusikafestival meie jaoks lòppes, sest ylejàànud kontserdid algasid juba sel kellaajal, kui meie pidime hakkama Milaanosse naasma.
Peale pògusat jalutuskàiku Como jàrve kaldal ja iidsete myyride vahel taandusime restorani 'Il Pomodorino' (tòlk. 'Tomatikene') viirukilòhnalisse ryppe òhtusòòki nautima.
'Tomatikene' oli vàga armas restoran. Yhtlasi ka esimene Itaalias asuv itaaliarestoran, kus olen nàinud basiilikutaimi pottides kasvamas. Ma arvasin siiani, et see on pigem vàlismaal asuvate itaalia restoranide teema, aga samas tuleb tòele au anda, et Como on tòesti nii korralik ja heaoluriiklik, et polegi vàga Itaalia moodi. Toit oli aus ja vein oli hea. Kòògiviljadega lasagnet soovitaks vast ainult neil tellida, kelle kireks sulanud juust, suurtes kogustes. Ravioolid juustu, peki ja seedermànnipàhklitega vòi siis sealiha seentega olid suurepàrased.

òhtusòòk lòpetatud, hakkasime pikkamòòda rongijaama poole tatsama. Teel peatusime veel yhes baaris, et reisinapsud àra teha ning jòudsime ònnelikult rongijaama. Rongisòit tagasi Milaanosse tòestas, et tòeliselt verdtarretavad seiklused tabavad turiste siis, kui nad on seiklusteks kòige vàhem valmis.

No tsillisime rongis, jòime pisikestest pudelitest Martiinit ja yldse oli pàris tore. Vàljavaade oli enne kella 11st Milaanosse saabuda.

Korraga jài rong keset pimedust seisma. No rongid jààvad ikka seisma aeg-ajalt.Asusin olukorra vastu làhemat huvi tundma alles siis, kui mòned vagunisaatjad yksteise jàrel àrevalt rongi tagaossa tòttasid. Vahetasime ulmefilmidest inspireeritud kommentaare, aga kuna rongi tagaosast mingeid kahtlasi hààli ega muud ei kostnud, pòòrdusime aktuaalsete jututeemade juurde tagasi.
Rong seisis juba pàris tykk aega. Martinid olid otsa lòppenud. V avastas, et vaguni ukse kohal helendas restorani tàhistav silt ning suundus òlle otsingutele. V jài kohe tykiks ajaks kadunuks. Otsustasime A-ga samuti restoranvagunisse ymber kolida.
Restoranvagunis tutvusime vagunisaatja Francescoga. Francesco alguses yritas tòde varjata aga lòpuks pahvatas justkui kuri herilane: "No mul on sellest tyybist vàga kahju eksole, aga ma ei saa aru, mis hàda oli tol stronzol rongi alla ronida!" Francesco ennustas, et nyyd enne kella kahte òòsel me siit minema ei saa ja yldsegi on tal kòht tyhi ja plaanitud pasta jààb sòòmata ja arvestage, mu sòbrad, et Itaalias on kòik pekkis ja ainult hullemaks làheb. Francesco pihtis, et tegelikult tòòtab ta Sveitsis vagunisaatjana, sest Itaalias pole tal tulevikku ja et ta teenib 2500 eurot kuus. Kysisin, kas saaks ka kandideerida, aga ta ei olnud selles suhtes vàga avameelne.

V ja Francesco said suurteks sòpradeks, tòmbasid koos suitsu ja F pani jalgu istmete peale. Tough times, tough men...

Kui Francesco ylemus sekelduste kòrvalt leidis aega kommenteerimiseks, et vagunis ei suitsetata ja jalgu istmete peale ei panda, teatas Francesco teatraalselt, et meil siin surevad inimesed ja sina siin òiendad mingi sigareti pàrast. V ostis òlut, siis teise ja kolmanda-neljanda-viienda sai vist juba tasuta. Itaalias olla seadus vms, et kui rong tee peal liiga pika peatuse teeb, siis tuleb reisijatele tasuta jooke jagada. Tegelikult tohib jagada ainult mittealkohoolseid jooke, aga kuna V oli Francesco hoolealune, siis tema sai òlut. Francesco ei jàtnud ennastki kuivale. Kriis ikkagi.
Francesco soosingu tòelisi mòòtmeid nàgime nàiteks siis, kui restoranvagunisse imbusid kaks neegrit ja kysisid, kas suitsetada vòib. Franceso teatas kategooriliselt, et rongis on suitsetamine keelatud (taustal hòljus sigaretisuitsu reetlik aroom).

Vahepeal saime teada òòvastavaid detaile. No nàiteks, et tyybist olla terve rong yle sòitnud, enne kui peatuda jòudis. Yhe mehaaniku sònul nàha kodanik vàlja nagu kubistlik maal tomatikastmes. Veider huumor, kas pole?

Mòòdus vaevalt tund, kui carabigneri jòudsid syndmuskohta vaatma. Staapi saabus Francesco kaudu uusi sònumeid. Kàsi olla kadunud. Otsiti kàtt ja lòpuks leiti ikkagi yles. Kubistliku maali all tàpselt olla olnud.

Ootasime-ootasime. Magistratot olla vaja, aga kòik olid veendunud, et magistrato ei tule enne, kui tal on òhtusòòk kenasti lòpetatud. Minutid mòòdusid. Vaatasime kella ja arvutasime Francescoga, et nyyd on siis secondo ja nyyd tuleb dolci ja nyyd ehk on likòòri juures. Laupàevaòhtune dinee Itaalias ei ole ometigi kukesupp.
Francesco ja V kàisid àra. Hiljem sain teada, et yhte erilist tyypi suitsu tòmbamas, mis tuju heaks teeb.

Francesco ylemus murdus ja asus samuti suitsu kiskuma. Restoranvagunisse jòudsid kaks ameeriklast Michiganist. Hiljem saime teada, miks nad tulid. Nende vagun oli nii paksult tàissuitsetatud, et nàhtavust polnud enam ollagi. Ameerika Proua imestas Francescot vaadates:"He's breaking every possible rule!!"

Ameeriklased olid nàrvis, sest nende kodumaal oleks kohe politseinikud kohal olnud, reisijad evakueeritud ja yleyldsegi on teadupàrast Ameerikas kòik hàsti. Vastasin stoilise rahuga, et vot Itaalias kàivad asjad nii ja et kannatlikkus on voorus. Proua Ameeriklane kysis taibukalt, et kaua ma olen juba Itaalias elanud.

Kell oli juba 1 òòsel, kui ootamatult teatati, et peame rongist lahkuma ja et yks teine rong viib meid Milaanosse! Santo cielo! Lòpuks ometi! Kui rong làhedalasuvasse jaama tagurdas, ònnestus mul heita vilksamisi pilk valge linaga kaetud kubistlikule maailile tomatikastmes. Suurt midagi aru ei saanud ausalt òeldes.

Las ta jààda nii. Pole vaja tòde teada. On lihtsam elada, kui tòde on kuskil kaugel ja linaga kaetud.

Vahet pole, kas tòde on rongi alla jàànud mehe deformeerunud kehaosad vòi siinsed korrumpeerunud maffia-poliitikud, kes enda lyhiajaliste majanduslike huvide nimel bella Italiat hoolimatult mylkasse suruvad. Chi se ne frega seni kui endal kòik hàsti on ja saab pumba juures olijate soosingul liugu lasta. Olgu pumbameheks lihtne vagunisaatja vòi parlamendiliige.

no alarms and no surprises

Ma ytlen teile, et koolituste korraldamine pole mingi meelakkumine. Igal òhtul mòtlen, et kui ma tàna pahaaimamatult tòòle tulin, kas vòis aimata, et midagi pekki làheb? Jòuan jàrekindlalt tulemuseni, et ei.. tàna hommikul ma kyll ei oodanud sellist yllatust.

Nàiteks.

Yllatused algasid sellest, et kui ma Rios olin ja ootasin innukalt kohaliku koolitusjuhi esimest tòòpàeva, ilmnes, et ta tegelikult ei tulegi. Olla turult parema pakkumise saanud.

Tàna teatas koolitaja, et ta ei saa esmaspàevaks Riosse minna, sest sisekaemuse tulemusena on ta jòudnud jàreldusele, et pole piisavalt kompetentne. Kas ma juba mainisin, et ta teadis kaks kuud ette, et tuleb koolitama minna?

Noh ja siis kukkus see fakken lennuk merre ja vahepeal olid kòik nii paanikas sellest.

Mòistagi iga pàev ytleb mingi programm yles vòi koolitaja ei saa mystilistel pòhjustel sisse logida.
IT probleemid on juba argipàev, tòesti. Ma pean nimekirja jooksvatest IT probleemidest. Tàna on kuus tykki ntx.

Ka on meil selliseid huvitavaid situatsioone juhtunud, et ykspàev avastame, et Riost saab helistada ykskòik kuhu, aga mitte Itaaliasse. Vòi nàiteks, et Itaaliast saab Rio kontorisse helistada ykskòik mis numbrilt, aga mitte Itaalia kontori numbrilt (arvake kuskohast inimesed Rio kontorisse helistavad? Milaano kontorist mòistagi) Vahepeal on muidugi kòik ilgelt nàrvi làinud ja ei saa aru, et miks neile ei helistata ja miks nad helistada ei saa.

Sellised probleemid, et printeris saab paber otsa on tavaliselt yllatused juba. Nàiteks tàna sai jàlle paber otsa ja homme on neil riigipyha ja ohmeeiteagimillal yldse need materialid printitud saavad. Tegelikult oleks homme hommikul kella kolmeks tarvis.

Mida veel huvitavat? Ahjaa, ykspàev avastasid koolitajad klassist tundmatu kodaniku. Selgus, et oli uus tòòtaja, ainult et oli unustatud temast teada anda. Tyybil pole siiani veel kasutajanime ega midagi. Istub justkui òòkull ja vaatab huvitatult, mis ta ymber toimub :))

Noh ja siis òpilased hakkavad ohjeldamatult nutma, nii kui eksamiks làheb. See on ka juba tavapàrane.

Ykspàev hakkasin uurima, et kus yks koolitaja on, kes peaks òhtul saabuma. Keegi ei teadnud temast halligi. No ma kysisin hotellist, et palun kinnitage, et hàrra G saabub tàna. Nemad vastu, et ei saabu mingit hàrra Gd. Paanika oli haripunktis, kui selgus, et tyyp olla otsustanud pisut varem Brasiiliaga tutvuma tulla, aga unustas teistele òelda. òppisin ka, et tuleb kysimusi òigesti kysida, sest kui ma teistpidi uurisin ja selgitasin, et kui nad pàriselt ka mulle ytlevad, et hàrra G-l pole broneeringut ja et ta pole isegi saabunud, siis vii hàv a veri sirius issu hjer. Nagu vòluvòel tiriti hàrra G andmed systeemist vàlja ja òeldi, et jah ta tuli juba paar pàeva tagasi meile.

Meil on klassis ka Magav Mees nàiteks. Kogu aeg tukub. Keegi ei tea mida teha. Tal olla vàike laps, kes òòsiti karjub.

Oh ja vahepeal otsustati, et tegelikult sellest nàdalast peaks koolitused toimuma hoopiski itaaljatòòpàeval, mitte brasiiljatòòpàeval. Nyyd alustavad tegelased kell kolm òòsel. Kella kuueks hommikul on nad puha kòògiviljad peast. Eks nàis, kuidas jàrgmine nàdal tuleb.

Mòistagi esimestel itaalijatòòpàevadel selgus, et konditsioneer ei tòòta kell kolm òòsel ja kui kl 7 hommikul lòunat peetakse, pole ykski sòògikoht veel lahti.

Koolitajad on pisut nukrad, sest vòimaluse eest kella kolmeks hommikul tòòle tulla peavad nad loobuma rikkalikust hommiksòògibufeest (mis on toa hinna sees) ning leppima niru room service hommikusòògiga, mille eest tuleb 20 eurot maksta. Pealegi polevat klienditeenindus just kiita, kui kella kaheks òòsel tuppa hommikusòòki nòuda. Kes tahab proovida? :)

Tàna tuli veel vàlja, et olime unustanud yhe fakken mooduli kavasse lisada. Pisike moodul iseenesest - paar tundi kestab - aga koolitus lòpeb ylehomme àra. Ja printeris pole paberit ning homme on neil seal riigipyha.

Oh ja koolitajad, kes teatavad koolituspàeva alguses, et uups ma kyll ei màleta, et ma pidin tàna seda teemat òpetama, on ka suhteliselt tavapàrane nàhtus. Me nyyd hoiame siit Itaaliast neil intensiivselt kàtt. Enam nad ei unusta àra, mis nad òpetama peavad. Aga tàna jàllegi yks teatas, et ta kyll ei teadnud, et homme tuleb eksam teha.

Mu lemmikyllatused on sellised, et oleme otsustanud, et koolitame mingeid asju teatud moel eksole. Kòik on kokku lepitud ja selge. Ntx A teeb Rios seda asja ja B teeb Milaanos seda teist asja nii kui A talle meili saadab. Siis aga selgub, et Milaanos pole veel eriti jòutud mòelda selle peale, et kes B tòòd teeb vòi et millisele meiliaadressile A peaks Ble kommunikatsioone edastama.

Kusjuures eelmisel reedel teatas yks mu itaaljaalluvatest, et tahaks nàdal aega enne lepingu lòppemist àra minna tegelikult. Kui saaks, siis kohe tàna òhtul juba annaks arvuti àra ja làhekski. No tal olid pàris valiidsed pòhjused, nii et hommikul tulin tòòle, teadsin et mul on 3 alluvat. òhtuks oli - siuhti! - 2 jàrele jàànud.

Ja ykspàev helistas mulle Tàhtis Kauge Ylemus. Juhtis tàhelepanu mu yletundidele. No selgitasin, et meil peaks siin kòik teoreetiliselt hàsti minema, aga vaata, mis iga pàev juhtub eksole. Mòtlen hommikul, tulen tòòle, teen rahulikult planeeritud asjad àra, aga siis korraga kukub mingi lennuk alla vòi alluv làheb pàevapealt àra vòi koolitust ei saa teha, sest keegi ei saa SAPi sisse logida.
Ylemus kuulas vaikides ja siis soovitas mòtlikult:"No katsu vòtta tass teed ja pooleks tunniks maha istuda, et oma prioriteedid yle vaadata ja hinnata, mida sa saaksid àra delegeerida." Efektiivuses huvides leian, et ta oleks vòinud selle lause emailiga saata ja ma oleks vòinud emaili lugemise kellelegi delegeerida nàiteks.

Nyyd hakkas kohe parem. Tànan tàhelepanu eest.

tànavakunst

Leidsin yles selle dinosauruse moodi olendi, kes Milaanos tellingutel ronib.
Ysna realistlik, kas pole?

Asukoht: Milano, via Crespi.

Nàdala kolumn

Mul on sòbranna E, kes sisustab jàrjest nii ilusaid kodusid endale, et iga kord, kui ma tema juures kylas kàin elan paar nàdalat tagantjàrele àrevuses.
Vaatan oma kodu ja mòtlen, et mida siin vòiks àra teha, aga yhtki head ideed ei tule. Tavaliselt ma siis askeldan nàdalaid erinevates veebisaitides, aga kuna mul pole pysivust lòputult neid diivaneid ja tapeete vahtida, siis tavaliselt jààb asi sinnapaika.
Tàna valdab mind taaskord sisekujunduslik àrevus, sest kàisin tal Soomes kylas.

Praegu elab E Inimtyhjas Soome Vàikelinnas vàga armas nukumajas. Maja on seest umbes nagu Laura Ashley kataloog, eriti kòòk. Yldse on seal vàga loodusromantiline - saab murul paljajalu kàia, vaasis lòhnavad vàrskelt korjatud piibelehed ning yhel hommikul nàiteks àrkasin juskui Disney Lumivalgeke, orav voodis.
Pàris elus orav oli! Me olime oravast vàga vaimustatud, kilkasime naerda ja pildistasime teda igast kyljest. Orav oli ilmselgete distressi ilmingutega, umbes nagu tavaliselt vòime nàha filmides inimesi, keda tulnukad on teadusliku eksperimendi korras àra ròòvinud. Panime orava siis puu otsa ja pàrast pole teda enam nàinud.

Yldiselt pean ytlema, et Soome oli uskumatult tore. Esiteks paistis kogu aeg pàike (pàeval ja òòsel). Ning hàmmastaval kombel oli Helsingi lennujaamas rukkileiva lòhn! Kas te olete kunagi Helsingi lennujaamas rukkileiva lòhna tundnud? Ma kyll ei ole. Oli vàga imelik, aga samas kodune tunne.

Inimesed olid Soomes blondid, ortopeediliste matkatossudega ja rààkisid vaikse hààlega. Elan juba kolmandat aastat Itaalias, aga see on ikka vàga suur ja eriline syndmus, kui kohtan blonde ortopeediliste matkatossudega inimesi, kes rààgivad vaikse hààlega. Kuidagi selline eriline yhtekuuluvuse tunne, justkui laulupeol oleks.

Teadupàrast olen ma ògardlusele kalduv turist. Seekord vohmisin Soomes kòiki Fazeri uusi komme ja sokolaade, mida veel proovinud pole, rukkileiba, lòhet ja umbes kilo lagritsakomme. Hetkel yritan kuidagi tagajàrgedega toime tulla. Viisin Milaanosse H-le uusi Fazeri komme. Ta oli vàga ònnelik ja pihtis, et tegelikult tahaks ta sel suvel Soomes kàia, sest tunneb aeg-ajalt kodust puudust.

Teate seda linnalegendi, et eskimotel on 60 erinevat sòna lumevalge kirjeldamiseks? Ykspàev làksin itaaljakolleegide E ja V-ga kohvi jooma ning selgus, et mis pruutkleidivalget puudutab, siis eskimod on kukesupp. Ilmnes, et pruutkleidi valge vòib olla kas kriitvalge vòi elevandiluuvàrvi vòi kreemjas vòi vòimaiteamisvalge. Itaaljakolleegid E ja V arvasid, et àrgu ma kriitvalget vòtku, vaid proovigu ikka rohkem elevandiluuvàrvi ja et vaadaku ma ikka, kuidas see valge pàevavalges on, sest mis on elektrivalguses ilusvalge, vòib pàevavalguses kolevalge olla. Huh, ausalt òeldes ma oleks harilikku valget kleiti palunud...

Pruutkleidiga ei làhe eriti hàsti hetkel. Mul pole yldse aega sellega tegeleda, kuna olen tòò alla mattunud. Olukord on nii kriitiline, et mu hea ylemus H meisterdas professionaalse konsultandina presentatsiooni erinevate kleidimudelitega, et oleks kergem otsustada. Nagu nàete, on mul ylemusega seekord vedanud.

Tàna tabas mind taaskord jumalik màrguanne làhenevatest pulmadest. Keemilises puhastuses rippus ààrmiselt imposantne pruutkleit.

Peale pruutkleidi-ilmutust kàisime vaatamas jàrjekordset restorani. Tànane oli kòige nummim. Homme làheme direktoriga hinnalàbirààkimisi pidama.
Olen siin pàris mitut restorani juba vaadanud. Kòige huvitavam elamus oli koht, kus meid vòttis vastu suhteliselt vaenulik proua. Kui menyyd kysisime, siis proua teatas, et ta ei hakka meile ometigi mingeid nimekirju koostama ja yldsegi ta ei anna kellelegi menyyd. Uurisin ettevaatlikult, et kas ma saan òigesti aru, et kogu tòde menyy kohta ilmneb alles siis, kui me pulmapàeval kirikust saabume koos kylalisetega. Proua arvas, et saab vast ikka varem, aga et praegu ta menyyd ta kyll ei saa teha. Kyll aga tegi ta meile hinnapakkumise 140 eurot inimese kohta. WTF! Hiljem Roku òde teadis rààkida, et seal restoranis tòòtab tegelikult palju inimesi, aga et see konkreetne proua, kes meile sattus olla lesbiline ja vihkavat pulmi. No seda oli nàha jah.

Tàna kàisime ka cantinat vaatamas. Auk on vahepeal tàidetud tsemendi ja mingite raudpoltidega, mille vahel askeldavad habetunud ehitusmehed Albaaniast. Et cantinat finantseerida, on Roku kysinud regiooni toetust ja pangalaenu, aga kummalti poolt pole veel vastust tulnud. Mòne kuu pàrast peab hakkama seadmete eest maksama ja Roku isa on vàga nàrvis kòigest sellest vastutusest ja riskist.

Lòpetuseks tahtsin òelda, et selle kuu Vanity Fair on vàga huvitav. Eile lennukis lugesin vàga pòhjalikku artiklit sellest, kuidas linnud lennukeid ohustavad. See tuletas mulle meelde, et yks kolleeg rààkis yhest oma tuttavast, kes tòòtab firmas, mis toodab masinaid, mis viskavad lennukimootorisse surnud linde. Noh, et testida, kas mootor elab selle yle, kui lind sisse lendab. Maailmas on ikka naljakaid ameteid - lennukisse surnud lindude viskaja nàiteks... Huvitav, palju selle eest palka makstakse?