Kòige ausamatel hetkedel mòistan, et ei suuda iial sellelt maalt pàriselt lahkuda. Pidev soov lahkuda ja vòimetus end lahti rebida bel casino-st, ’kaunist segadusest’ – sellest on kirjutatud juba sajandeid.
Itaalia yks tàhtsamaid patrioote Massimo D’Azeglio on kirjutanud, kasutades prostitutsiooni metafooni:“Ma ei suuda elada mujal kui Itaalias, mis on imelik, sest ma vihastan pidevalt itaallaste kyyndimatuse, kadeduse, ignorantsuse ja laiskuse peale. Ma olen nagu mees, kes on armunud prostituuti.“ Tàpselt selline tunne tekib siin elades: vihastamapanev ja lòputult àrritav, aga lòppude lòpuks on vòimatu end eemale tòmmata. Asi ei ole selles, et kòik on troppo bello, liiga ilus, vòi et toit ja vestluskunst on kòrgel tasemel. Lihtsalt vàljaspool Itaaliat tundub elu olevat palju vàhem erutav, emotsioonid nàivad elutud.
Stendhal on kirjutanud, et Itaalias elamise tunne on sarnane armastusega. Samasugune vòlu ja rahu, aeg-ajalt ebakindlus ja kurbus. Kirjutades selle maa àkilistest armukadeduse ja paranoiahoogudest teadis Stendhal kindlalt, et need on olemas, sest ka ròòmud on siin palju intensiivsemad ja kauakestvamad. Yht ilma teiseta ei saa.
Tobias Jones „The Dark Heart of Italy“
Ma avan, et Tobiasega oleks, millest rààkida. Seda raamatut lugedes tundsin nii mònigi kord, et Tobias on kirja pannud selle, mida oleks tahtud maailmale òelda, aga pole osanud sònadesse panna vòi siis pole vajalikuks pidanud, arvates, et niikuinii keegi ei mòista.
Muidugi ega Tobias ainult minu mòtteid ei korrutanud, vaid paljastas nii mòndagi vòigast minu uue... ee... tàhendab siis... kodumaa kohta.
Pòhimòtteliselt vòib selle raamatu kandva sònumi kokku vòtta lausega, mis oli yhes hiljutises The Economistis jàrjekordse Itaalia poliitilist olukorda analyysiva artikli jàreldus:"Poor Italy".
Mulle ka meeldis - ehkki mina Tobias Jonesist enam midagi uut teada ei saanud, aga vàhemalt jàlle yks vàlisautor, kes on viitsinud aru saada, mis siin maal toimub.
RispondiEliminaTjah, mòelgem, kogu selle jamaga, mis siin olnud on, on Itaalia yks maailma kaheksast suurimas majandusest ja viiest kòige efektiivsemast majandusest. Kui siin oleks normaalne poliitiline systeem, siis see oleks kòige rikkam maa maailmas.
Just, olen sedasama mòelnud. Itaalial on tegelikult tohutu potensiaal - kui seda òigesti àra kasutada, oleks Itaalia maailma kunn, aga kahjuks ei ole.
RispondiEliminaühel Sinu blogi tundmatul, kuid regulaarsel austajal on väike mure - seoses eesseisva turismireisiga Itaaliasse, mis langeb kokku lihavõttepühadega. tahaks kohalike olude tundjalt mõned küsimused küsida, aga saadaks need parema meelega meilile, kui tohiks?
RispondiEliminaTere, Tundmatu Austaja. Kysimusi vòib saata katznodz àtt hotmail punkt kom
RispondiEliminahissand, ma olen nii pònevil, et mis kysimysed nyyd tulla vòivad.
Katu kuule - aga sa kirjuta Itaaliablogisse nendest vastustest hoopis yks artikkel, ma arvan, et paljud tahavad teada :)
RispondiEliminaoo muide ma olen itaaliablogi suur austaja ja mòtlesin isegi, et kirjutaks midagi.
RispondiEliminaaga teisest kyljest, kòik kirjutavad seal nii intelligentselt ja neil on kòik kirjatykid jube hàsti ette valmistatud ja faktid làbi uuritud.
mul tekkis tunne, et ma peaks vist veel pisut kasvama enne kui oskan nii hàsti kirjutada. vòibolla kui 30 saan.
aga vaatame, mis Tundmatu Austaja kysib. kui on yldrahvalikku huvi pakkuvad, siis ma vòin kirjutada kyll itaaliablogisse:)
PS! tundmatu austaja on nyyd paraja supi sees :))
hee, tUndmatu aUstaja on täiesti tundmatuseni erutunud sellise tähelepanu peale:) mõtsin esialgu, et võibolla pole tegu piisavalt intrigeerivate küsimustega, aga nüüd pean pingutama, et midagi eriti erutavat pärida. vabalt võib artikli teha, kasvõi 2. aga meil saab ka kohe tulema.
RispondiElimina