Eile làksin Ujumisakadeemiasse oma ‘nuoto libero’ (tòlk. vaba ujumine) eest maksma.
Ukse taga jàrjekord ja korraga vaatan, et jàànud vaid mina ja yks vanem kivilokkidega proua.
Asume pàevateemadel vestlema, sedasi yldiselt ja eriti arvamust avaldamata. Nagu see ikka kàib, kui suvalise vòòraga jàrjekorras juttu rààgid.
Juskui iseenesest kandub jututeema tànavate turvalisuse peale.
Proua rààkis, et ykskord làinud ta sòbranna òhtust sòòma ja korraga olla tànaval kolm vàgivaldset noormeest sòbrannale kallale tunginud. Ainult tànu kiirelt reageerinud mòòdakàijatele olevat sòbranna surmasuust pààsenud. Pàrast olla nàgu rekonstrueerimist vajanud.
Kokkuvòttes pòrutab mu kivilokkidega vestluskaaslane kindlameelselt: ‘Kòiges on syydi need immigrandid, kes siia ronivad! Eriti rumeenlased! Nyyd on piirid lahti ja muudkui tulevad siia inimesi tapma!’
/ee.. huvitav mis proua sellega nyyd silmas pidas? Ei nàe ju minagi just puhastverd itaallanna moodi vàlja../
Tàpsustasin ettevaatlikult, et eeldatavasti tulevad rumeenlased Itaaliasse, sest eeldavad, et siin on mingid tòòkohad saadaval, mitte selleks, et ausaid itaallasi maha nottida. Proua òpetab:’Nad tulevad siia tòòd OTSIMA, aga vot ei leia ja siis hakkavad varastama ja inimesi tapma.’
No mis sa oskad kosta.
Tegin sellise diplomaatilise vangerduse, et uurisin lihtsameelselt, et ei tea, kas Roomas on ka palju rumeenlasi.
’Oooo jaa! Tuhandeid! Mustlased ka! Nende vastu ei saa kuidagi!’
Siis aga viipas Ujumisakadeemia Massimo làbi klaasseina ja proua làks oma vesivòimlemist tasuma.
Hàmmastav…
Teinekord juhtus nii, et kliendi juures yks sinjoor kysis, et kust ma pàrit olen. Vastasin, et Eestist. Selle peale sinjoor teatas informeeritult:’Jaa, mul kàib ka kodu koristamas yks naine Ukrainast’
No tore, et kàib. Aga mis siis?
Haaa...sa pole ainus! Ka mulle tuleb ühel päeval üks klient rõõmsalt teatama, et tead...ma üürisin just korteri välja ühele sinu kaasmaalasele!! Mina vastu, et ei usu, üldiselt on mul ikka üsna hea ülevaade eestlastest, kes Pisas käimas ning pole kuulnud mingist eestlaste pealetungist...seda enam et selle viagrast tehtud vereimeja korterit üürima...Küsisin siis täpsustuseks, et kust maalt siis see üüriline pärit ja vastuseks sain "Aga Ukrainast muidugi!!". Mina selle peale vastu, et ega mina Ukrainast pärit ole...ja klient vastu - et mis seal vahet!! Selle peale läks mul hing nii täis et kähvasin, et ega itaallastel musta näoga murjamitel kah mingit vahet ei ole...(mul on siin töö juures nimelt kuulsus, et ütlen alati oma arvamuse otsekohaselt välja, nii et töölt lahti mind selle pärast ei lastud seekord).
RispondiEliminaTeine juhtum (neid on tegelt palju) meie järgmise reisi (kruiisi) broneerimisel: reisibüroos öeldakse (vähemalt agent teab väga hästi kust ma pärit) - et laevakompanii nimekirjas Eesti puudub...kas võime selle asemel rahvuseks "poolakas" panna!!?? Mina selle peale, et kui eestlane ei saa olla siis poolakaks kah ei hakka. "Aga mida siis paneme?". Pange siis juba et olen itaallane, vähemalt oskan seda keelt..vot nii käib siinamail
Jah, minu keelekoolis ka polnud võimalik mu emakeeleks eesti keel panna. Estonia riik oli küll olemas ja seal koolis on enne ka eestlast nähtud, aga vot arvutiprogramm selline, et ametnik ise keeli lisada ei saa. Küll aga olid seal olemas läti ja leedu keel! Ma olen siiamaani endast väljas :)
RispondiEliminaMa üldse ei arva, et kõik inimesed maakeral peaks teadma, misasi on Eesti, aga nad võiks aksepteerida oma teadmiste puudulikkust ja olla entusiastlikult valmis uusi teadmisi omaks võtma. Ah, üldse võiks mõned asjad maailmas teisit olla :)
Haa, aga mina kohtasin juunis itaallast, kes üritas mind veenda, et itaalias immigrantideprobleem puudub, või on väike, sest albaanlased on integreeritud ja mustanahalised on lõunas(arvake ära, millise partei poolt ta hääletab, hehh).
RispondiEliminaAga minu puhul küsivad võõrad "sa oled Londonist, jah". Ma räägin küll, et Tallinnast, aga pärast küsitakse ikka, kuidas Londonis ilm on. Missiis, et mu inglise keel on märgatavalt enam amercian kui british.
Muide Ukrainaga seoses mulle meenub, et esimesel suvepuhkusel, kui ma Itaalias viibisin, hakkasime Rokuga diskoteeki minema.
RispondiEliminaVot ja siis enne minekut Roku oli jube elevil, et tal on mulle yllatus. Astume diskoteeki sisse ja Roku sòber Alessandro presenteerib mulle, endal uhkusest rind kummis, kaht Ukraina tibi.
Vaatasin tibid yle ja uurisin edasi, et làheks nyyd selle yllatuse osa juurde. Ukraina tibid vaatasid samuti hàmminguga. Nàis, et neile oli samasugune eelinfo antud, mis mulle.
Yhesònga, poisid olid yllatunud, et me, idaeuroopa tytarlapsed, teineteisele heldinult kaela ei langenud ja meie, tytarlapsed, ei osanud omavahel òieti millestki rààkida.
tavaliselt näitab see ebaviisakust, kui inimene nii käitub või räägib. intelligentsemad inimesed nii ei tee.
RispondiElimina