Ilu on tàhtis, mitte sport

Roomas varitseb spordihuvilist selline huvitav vàljakutse, et enamus spordiklubisid on mingid depressiivsed keldrid, kus igayks vòib riietusruumi ronida (ei mingit sissepààsukaarti vòi valvuritàdi), kappidel pole lukke ees, remontimata dushiruumis tuleb masinasse 20 senti visata, et paar minutit vett tuleks ja yldsegi on enamasti taolised asutused avatud mingitel mystilistel kellaaegadel – iga pàev eri aegadel nàiteks ja suletud reeglina tàpselt siis, kui eeskujulikes konsultatsioonifirmades tòòtavad kodanikud vabanevad. No ma kàisin punkri làhedal mòningaid kohti vaatamas, kust vàljusin vastikustundest hinge kinni hoides.

Nyyd on pòhjust kàsi plaksutada, sest leidsin endale noobli spordiklubi!
See olla vaid paar aastat tagasi ehitatud, peenete maalingutega ja puha. Dushiruum on selline, et igal inimesel on oma kabiin, mis on nagu vàike toakene, kuldse mosaiigiga vooderdatud. Treeninguruumid on suurte akende ja peeglitega, konditsioneer uriseb delikaatselt lae all. Mu parketiradar fikseeris, et pòrandad on kaetud mingi silmnàhtavalt kòrgekvaliteedilise tumedast Aafrika puidust parketiga, mis nàeb kombinatsioonis klaasseintega vàga kena vàlja. Sissepààs on kaardiga ja teenindav personal on kòik ilusad inimesed. Liikmeks tuleb astuda vàhemalt yheks aastaks ja kogu ròòm maksis 580 eurot.
Sportimisvòimaluse eest kuus 48 eurot (754 krooni) maksta nàib justkui perehind olevat, arvestades kòrgetasemelist esteetilist elamust, mida spordihuvilistele snoobidele pakutakse ja seda, et dushi eest ei pea maksma.

Vot tàna hommikul ma kàisingi seal peenes kohas pilatese trennis. Pilatese valdkonnas ma oma ròòmuks ja rahustuseks dramaatilisi kultuurierinevusi ei tàheldanud. Vahest vàike erinevus oli see, et pinin-tinin muusika asemel pandi taustaks ooperihelisid ja kui yhte sellist harjutust tegime, kus tuli lamada ja jalad sahh! yle pea heita, siis treener ytles, et nyyd kujutage ette, et teil on kummagi kintsu peal espressotass. Uff! Ma òppisin seal pilatese trennis mitmeid uusi itaaliakeelseid sònu, mida saab kasutada kehaosade kirjeldamiseks - nàiteks ‘pòlved’, ‘kand’, ‘kyynarnukk’.


Kusjuures tàna lugesin ajalehte jàlle. Kuna ma lugesin ‘il sole 24 ore’*, siis polnud esilehel uudiseid naise- ja lapsetapjatest.
Yldsegi see esilehe uudis oli suht igav ja arusaamatu. Pònevam uudis oli sellest, et tàna toimub yleriigiline taksojuhtide streik, kuna valitsus kavatseb taksoturgu liberaliseerida. Lyhidalt òeldes on Itaalia taksondus-sektor yks hiiglaslik, 30st tuhandest taksojuhist koosnev ylereguleeritud kartell.
Suvalisel huvilisel pole erilist vòimalust taksoteenust pakkuda, kui just ta padre pole taksojuhi ametit ja valget fiatti vanaisalt pàrinud, mille ta omakorda surivoodil lebades pidulikult vanimale pojale yle annab.

Yks pònev aspekt valitsuse liberaliseerimiskava juures, mida Itaalia taksojuhid paaniliselt kardavad, on see, et lennufirmad vòivad organiseerida mingi oma taksoteenuse, et kliente lennujaama vahet sòidutada. Nii libiseb taksojuhtidel kòige kòrgema marginaaliga segment kàest, sest teadagi maksavad lennujaama vahet sòitvad turistid keskmisest rohkem juba ainult vahemaa eest (vàhemalt 30-40 km sòltuvalt asukohast). Eelmainitud vahemaale lisatakse endjuuseri-lisatasu (mida lollim vàlja nàed, seda rohkem maksad).

Nàiteks Rooma taksojuhtide yks banaalsemaid petmis-trikke on see, et pàevatariifi asemel pannakse taksomeeter òòtariifi peale. Roomas taksot kasutades soovitan observeerida, kas taksomeetril nàete nurgas vilkumas number yhte vòi kahte.

*’il sole 24ore’ on samasugune leht nagu ‘the financial times’. Minu meelest pàris sympaatne nimi on pandud majanduslehele - ‘pàike 24 tundi’.