mercoledì, aprile 18, 2007

Mul oli eile selline vestlus yhe itaallasega

- Millal see turunduskampaania lòppeb?
- Mai lòpus.
- Tàhendab, et 31.mai?
- Ei-ei-ei, mai lòpus.
- Aga kui 31. mai ei ole mai lòpp, siis millal on?
- No kuskil 25nda ja 31se vahel umbes.
- Oehh…

:)

8 commenti:

  1. Ou jou, kas sa ikka veel ei hakka ära õppima??!!!
    Vaene mees, pidi sulle veel mingid kuupäevad ka andma :)
    Mai lõpus võib ju ka tähendada, et pärast maid :)
    Harju ära ja võta iisisti, pärast saad ise ka aru,e t tegelikult on niimoodi hulga vähem stressi :) ( siin üks endine punktuaalne räägib omast kogemusest)

    RispondiElimina
  2. /jòuetu ohe/

    Eks ma yritan kuidagi òppida itaalia moodi tòòtama... raske on òppida aega raiskama ja laisklema, aga ma pingutan.
    Mul isiklikult on tunne, et olen siin Itaalias nagu mingi tegelane filmist 'Malev', kes tahaks ainult tòòd teha ja puid emmata rahus.

    Aga TEGELIKULT, TEGELIKULT ma tahaks - HIRMASTI TAHAKS - tòòtada koos Seth Godiniga.
    Seth on tark mees ja minu arust tuleks tema ideed koosolekute pidamise kohta kirjutada pòhiseadusesse vòi midagi http://sethgodin.typepad.com/seths_blog/2007/04/meetings.html

    RispondiElimina
  3. Questo commento è stato eliminato dall'autore.

    RispondiElimina
  4. Einoh, mingi itaalia vandenòu - no ei saa seda linki kuidagi siia kommentaari panna.

    Proovime uuesti


    http://sethgodin.typepad.com/seths_blog/2007/04/meetings.html

    .

    RispondiElimina
  5. ahh pekki, ei viitsi jamada

    làhen kofi jooma

    kes tahab, vòib ise kàsikaudu selle koosolekute teemalise asja yles otsida aadressilt http://sethgodin.typepad.com/ (sissekande nimi on 'Meetings')

    RispondiElimina
  6. Tegelikult mõistan ma sind täielikult. Mind koolitas välja kussjuures üks argentiinlanna. Vot tema oskas itaalia stiilist veel vähem teha :) Ning kui ülemus kasvõi ta nime mainis, siis seda ohkimist ning paberitega vehkimist, nagu teda oleks keegi seganud keset kõige kiiremat ning hullemat momenti..
    Nüüd koolitan ise soomlannast töökaaslast välja ( kes tuli argentiinlanna asemele, kes kolis barcelonasse)... Soomlane ei saa ka aru, kuidas aega kiiresti mööda saata ilma midagi tegemata :)

    RispondiElimina
  7. Katu, kas sa enne elasid... ma ei tea... kus? Ma kuulen selliseid vestlusi iga päev eestis ka. Isegi saksamaal olen kuulnud, kuigi seal tõesti harvem. Ma arvan, et eks see asutusest sõltu ka.

    Muide, huvitaval kombel olen ma rahvusvahelistes meeskondades töötades suutnud itaallastest partneritega palju enam saavutada kui austerlasest partneriga. Ja tähtaegadest kinnipidamise probleemi pole nagu olnud, terve mõistuse piirides on kõik toiminud (itaallastega, tähendab, austerlasega oli meil pikki arutelusid, mis see terve mõistus ikka täpselt on).

    Aga võib-olla saadab Itaalia oma parimad pojad ja tütred välismaale tööle :P

    RispondiElimina
  8. Tatsutahime, mul tuli kohe mitu mòtet su kommentaari lugedes.

    Need yksikud vàlismaale tòòle làinud itaallased, keda mul on au tunda, rààgivad justkui yhest suust, et neil pole mingit tahtmist enam itaalias tòòtada. Kui kysida miks, siis tavaliselt vastatakse kibedusega, et Itaalias raisatakse tòòl mòttetult aega ja et tòòturg, edutamised ja muu taoline funktsioneerib kòik ainult tutvuste ja sidemete, mitte pàdevuse najal.
    Huvitaval kombel on nad ise vàga pàdevad inimesed ja minu naiivse ettekujutuse kohaselt ei tohiks neil probleemi tekkida ykskòik kuskohas tòò leidmisega.

    Ja kui vastata kysimusele, et kus ma varem elanud olen, siis tòele au andes on mu varasemad tòòkogemused kòik sellistest kohtadest pàrit, kus efektiivne ajakasutus on justkui mingi religioon. Ma arvan, et Seth Godin vòiks vabalt olla mu eelmises kahes tòòkohas kui mitte just jumal, siis koosoleku-jumal kindlasti.

    Itaallaste suhtes ma tahaks veel òelda, et nad tàiesti lootusetud siiski ei ole.
    Nàiteks, kui on vaja mingist jamast olukorrast vàlja rabeleda vòi vòimatuid asju saavutada, siis olen tàhele pannud, et suure tòenàosusega itaallane teeks asja àra, aga austerlane vòi sakslane viitaks pigem pòhjustele ja riskidele, miks asja tehtud ei saa. Vahest sellepàrast on sakslased pàdevamad audiitorid ja itaallased jàllegi pàdevamad pankurid? :)

    RispondiElimina