Nyyd tahaksin oma ehitusblogis teile kirjutada hoopiski sellest, kuidas on edenenud Itaalias auto ostmine. Seegi seiklus pole mòòdunud nii, et poleks kogunenud ohtralt materjali blogi jaoks.
Aga alustame algusest, ehk jaanuari esimestest pàevadest.
Alustuseks kysisin Rokult, et kust ma leiaks sellise veebsaidi, kus saaks nagu auto vàlja valida ja siis pàrast vaatama minna. Roku kuulas mind leebe huviga (umbes nagu siis kui ma e-valimistest ja mobiilsest parkimisest rààgin). Ytles, et sellist asja pole olemas. Kòige rohkem haitek variant oleks ajakiri osta, kus on pakkumised sees, aga itaallased yldiselt eelistavad autopoode IRL kylastada, òpetas ta. Muide hiljem tòò juures Simona juhatas mind yhele auto24 tyypi saidile. Seal myyakse ainult Rooma piirkonnas saadaolevaid autosid, peamiselt fiatte ja veebileht nàeb vàlja nagu ajalehe ‚Soov’ trykiversioon.
Me Rokuga ajakirja ei viitsinud osta, niisiis sòitsime kohe Lancianosse autopoodidesse. Sellega pidime kella neljani ootama, sest kl 13 – 16 on kòik poed kinni.
Làhteylesanne oli selline, et otsime kasutatud autot, mis oleks automaatkàigukastiga (sest ma ei oska hàsti tòusude peal manuaalkastiga kohalt vòtta), vàikest (et Roomas parkima mahuks), diiselmootoriga (Itaalias on bensiin kallis) ja eelarve oleks max 10KEUR. Kes te juba pikemat aega Itaalias elate, juba irvitate. Ma tean kyll.
Esimene katse - Lancia esindus (Lancia on ainult Itaalias eksisteeriv autobrànd, kes teada tahab).
Meid vòtab vastu Vàga Vana Mees, roosas kashmiirsviitris. “Ei, automaatkastiga autot ei ole. Meil on siin yks uus Lancia Ypsilon, automaatkastiga.” Auto on aus – metallikvàrv ja mp3 màngija, tòepoolest automaatkastiga, 1.4l bensiinimootor ja yllatavalt ruumikas seest.
Pidulikult vòtame VVM laua ymber istet, arutleme maast ja ilmast, samal ajal koostatakse kollasele paberile hinnakalkulatsioon. Tulemus – 15 KEUR. Vana Mees muide vestles ainult Rokuga, kuigi kogu aeg oli juttu, et mulle on autot vaja. Pàrast panin tàhele, et ka teistes kohtades oli nii – automyyjad naistega ei rààgi. Mingi erialane trikk vist.
Teine katse - kasutatud autode pood. Kivikòvaks geelitatud mustade lokkidega meesiludus: „Ei meil pole automaatkastiga autot. Pole kunagi olnud.”
Kolmas katse - kasutatud autode pood. Oranzhi velvetpintsakuga kiilakas keskealine:”Ei, kullakesed, meil pole automaatkastiga autot. Pole kunagi olnud ka.”
Teen tàhelepaneku, et autopoodides on temperatuud on kylmem kui òues. Umbes kaks kraadi.
Milles probleem, hakkasin ma pàrast kolmandat poodi pisut àrrituma. Siis ma ei teadnud olulist asja, mida ma nyyd tean.
Vàidetavalt myyakse kogu maailmas 80% uutest autodest automaatkastiga. Ainult Itaalia olla erand selles mòttes, et siin myyakse 80% uutest autodest manuaalkastiga.
Nimelt Itaallased on selles mòttes vastuolulised, et kàrutavad ringi oma 1.2l mootoriga igivanade Fiattidega, aga hinges on F1 piloodid!
Itaallase jaoks olla kàikude vahetamine justkui nauding – see andvat tunde, et auto on kontrolli all ja pealegi kàikudega pidurdamine olevat kirjeldamatu ròòm (Sic!). Mitmed itaallased on mulle vàitnud, et manuaalkastiga auto olla ka palju erksam, nàiteks kui on vaja kiiresti kohalt vòtta. Kusjuures enamik neist vàitjatest pole kunagi elus isegi mitte proovinud automaatkastiga autot. Ma isiklikult pole veel vàlja mòelnud, mis puhul oleks vaja ekstra kiiresti kohalt vòtta, vàlja arvatud siis, kui pangaròòvi kàigus kompanjon saagiga pangast vàljub ning on tarvis pògeneda.
Neljas katse - Fiat esindus (kuhu sisenen mòningase vòòristusega - mind on ikka kasvatatud, et Fiat pole auto). Kivikòvaks geelitatud mustade lokkidega sòstrasilm silmitseb meid uudishimulikult. ‚Mis automaatkastiga? Eeeeiiiii ole!’
Viies katse - kasutatud autod, sekka uued VWd, ja Seatid. Màekòrguse leti tagas istub ronkmustade kiharatega solaariumipruun tytarlaps, minu arvates on ta MSN-s. Trykib kàrmelt ja naeratab mahedalt. Ei usu, et sellise ilmega keegi kuu myykide raportit teeb.
Seisame.
Ootame.
Ootame ikka veel.
Tytarlaps tòstab kulmud: „Ja teie soovite...”
Roku: „Kas teil leidub automaatkastiga autot, vàiksemat, soovitavalt kasutatud?”
Tytarlaps trykib kàrmelt midagi. Klaviatuurilt silmi tòstmata teatab: „ Ei vist ei ole. Yldsegi mina pole myyja ja ei tea asjadest eriti. „
Roku segab tytarlast jàrjekindlalt, uurib et kust myyja vòiks leida.
Tytarlaps (samal ajal trykkides ja arvutile mahedalt naeratades):” Ta on siin kuskil. Vahest ootate.”
Teeme ettepaneku, et tuleme hiljem tagasi, kui myya peaks vàhem hòivatud olema. Tytarlaps noogutab arvutile. Mul tekib kiusatus piiluda tema ekraani, paraku on lett minugi jaoks pisut kòrge.
Kuues katse - Hyndai esindus ja kasutatud autod. Kaks meest vestlevad ròòmsalt, polegi òieti aru saada, kumb neist myyb ja kumb ostab. Kiikavad autode kapoti alla, vahetavad mòtteid. Hàngime ja igavleme, vaatame Hyndai Getz ja Accent infomaterjale. Tundub, et oleme nàhtamatud. Mul katkeb kannatus ja lohistan RQ poest minema.
Seitsmes katse – Citroen esindus ja kasutatud autod. Muhe vanaisa velvetpintsakus:”Ee... mm.... kasutatud autot automaatkastiga ei ole. Aga kas vòin teile ehk soovitada midagi uute autode seast?” Yllatusest rabatuna nòustume.
Vestleme maast ja ilmast ja sellest, kust Roku pàrit on ja nii edasi, vahepeal selgub, et saada oleks automaatkastiga C1, mootor 1.0. Loomulikult seda kohapeal ei ole, aga kui tellida, siis umbes kuu aja pàrast saaks. Istun sisse, ruumi on. Tòmban jalad ka sisse. Ikka on ruumi. Panen ukse kinni, vahi yllatust – jàtkuvalt mahuvad jalad àra. Olen positiivselt yllatunud ja unustan suures ròòmutuhinas sellegi, et kogu suguvòsa soovitab rangelt mitte osta autot vàiksema mootoriga kui 1.4.
Kysime hinnapakkuminst – 10KEUR. Vahepeal selgub muu jutu hulgas, et C1 on tegelikult ainult linnas sòitmiseks ja kiirtee, kus tuleb 130ga sòita, vòib C1-le vàljakutseks osutuda. Kuna ma pean tihti ka kiirteed kasutama, hakkame C3 poole kiikama. C3 on kahte varianti – 5 uksega tavaline ja 3 uksega glamuurne. Kuna kolme uksega variandi sisse on meisterdatud kompostsioon, mille kandvad elemendid on jòuluvana topis ja kingipakid, siis proovin 5ukselisse mahtuda. Mahun hàsti, aga imelikul kombel on ruumi pisut vàhem, kui C1s. Selle hind ca 13K. Vòtame broshyyrid ja lahkume. Oleks nagu midagi leidnud, aga mitte seda mida otsisime.
*Nii hyyatas onu Pepino, kui ma rààkisin, et otsin automaatkastiga autot.
Hah, just aasta tagasi mùùs minu dolce metà oma Micra maha 8tuhandega, aga see oli bensukas, kuid automaadiga ( kuna mu eesti golfi ùlevalpidamine osutus odavamaks)
RispondiEliminaKui ta automaatkàigukastiga auto ostis, siis ta sàbrad ùtlesid,e t ta pole mul mingi mees.... Ta on mul jahh, selline imelik :(, suhelda talle ei meeldi, jalka ka mitte.. ning maksis 1000 eurot lisaks automaatkàigukasti eest ( ka c3 oma vist maksab nii palju).
Micrat peetakse vist üldse siinmaal nn "glamuursete" neidude autoks :-) see vist kurikuulsa telekareklaami süü...
RispondiEliminaMa käisin ka paar aastat tagasi läbi selle autoostu kadalipu. Ega ta kerge ole jah. Mina alustasin sellest, et ostsin endale quattroruote ajakirja ning valisin välja mudelid, mis enam vähem mulle sobisid (ei otsinud automaatkasti). Mudelid valitud kirjutasin googlesse meeldinud margid ja leidsin kuhjaga kommentaare erinevatelt saitidelt inimestelt, kes olid märgitud autokesed ostnud ning tegin nende põhjal edasise selekteeringu. Muideks, mulle meeldis alguses väga Fiesta, mis osutus igasuguste kommentaaride ja testide puhul palju vähem vastupidavamaks kui arvasin senini. Seega see jäi välja. Mulle meeldis väga C2, aga paraku otsisin neljaukselist autot. c3 pakuti vaid versioonis euro3, kui väljas oli juba euro4. Samuti sain teada, et 1,1 mootoriga c3 võib konditsioneeri kasutades üldse seisma jääda. 1,4 mootor oli minu jaoks aga liiga kallis ja võimas (jutt elu esimesest autost)Yarise puhul proovisin ära konditsioneeri ja tõesti auto ei vedanud enam edasi... Ja nii jäingi pidama pärast erinevaid autopoode margil, mida poleks mingi hinna eest tahtnud. Fiat Panda. Nüüdseks 2 aastat juba peaaegu ja olen väga rahul. Saab hakkama ka kiirteel. Samas on meie peres kaks 2,0 mootoriga autot, nii et mingit erilist ralliautot ei otsinudki. Aga linnas on eriliselt elegantne. Kerge juhtida, väljavaade väga hea (sest istun kõrgemal), hind uuena alla 10 tuhande. Ei kõige väiksematki probleemi senini (ptüi ptüi ptüi). Järgmise autona plaanis aga Punto, aga kindlasti mitte alla 1,2 mootoriga (Panda just selline, kuid ka kergem Puntost). Käiguvahetusega harjub muideks ära, ning vägagi kiiresti. Ka künkapealt seisu õpib ära, vaja vaid sagedast kasutamist.
Anna siis ikka teada, mida valisite :-)
Haha, Mnjahh on juba liiga italianiseerunud :)
RispondiEliminaHetkel kimab pandaga ja jàrgmine on juba otsustatud punto ... Mul tòòkaaslase mehel on ka Grande Punto.. kuna tùdruk on soomlane, siis me nimetame hellitavalt Iso Piste ( see kòlab nii armsalt lihtsalt).... No isegi kui punto on uues kuueas tàesti vaadatav... kui ma peaks Fiati rooli minem ùkspàev siis vòiks see olla vaid see uus ( ei teagi, aks juba on vàlja ilmunud, aga pildid on juba ùleval) 500. retro versioon....
p.s. glamuursed neiud sòidavad a klassi mersuga vòi mini cooperiga! Micra on mingi vaeste glamuurikate jaoks vist... ( ei vaesed kimavad nùùd uue lancia roolis)
RispondiEliminatäpsustuseks ruudile: Toscanas vähemalt on minicooper vaesemate isapoegade lelu ning A-klassi Mercedesega sõidavad ringi vaid keskeas geometrad...Linna kuulsamad "tsikid" lasevad millegipärast ringi Micraga ning Lancia on jah vaesemate "glamuuritaride" jaoks.
RispondiEliminaVõib-olla olen ma italianiseerunud, aga kuna kasutan autot Itaalias, siis praktika peres ütleb, et Fiati ülalpidamine on tunduvalt odavam Toyota omast
Mina arvan ka, et Mnjah on italianiseerunud. Ma pole veel esimest autot àra ostnud, aga muidu mu jàrgmine auto saab olema Mini Cooper. Sest mulle meeldib, kuidas sees nupud on disainitud.
RispondiEliminaMuide, Ruudi, kas sul on Golfile mingi ekstra vargakindel turvasysteem paigaldatud? Nimelt mind siin kòik hirmutavad, et Golf olla Itaalias see auto, mida vargad kòige hoogsamalt àrandavad.
Ja siis ma tahtsin veel òelda, et lòuna pool on vaesemad inimesed vist.
RispondiEliminaNimelt erinevalt teie jòukatest pòjaregioonidest, peetakse Abruzzos Lancia Ypsiloni glamuurseks autoks.
Rokul on yks sòps, olla jube rikas poiss ja suure perefirma pàrija. Vòib-olla et ongi rikas, sest me kàisime ykskord koos restoranis, tekitasime 1000-eurose arve ja restoraniomanik kiibitses muudkui meie laua ymber ja uuris pingsalt, et kas Stefanole ikka maitses krevett ja et kuidas Stefano isa elab.
Vot see Stefanogi sòidab vàikese halli Ypsiloniga, mitte nàiteks mercedesega, mis Eesti standardite jàrgi oleks nagu seisusekohasem :)
Auto ei näita küll siinmaal vist erilist rikkuse taset. Minu keskmiselt rikas ülemus sõidab ringi Mercedesega mis on nii pikk et ei mahu parkimisplatsile äragi (maksis ainult 80 tuhat) ning tema glamuurne 27 aastane poeg otsustas, et z4 on tema jaoks liiga tavaline ja ostis hiigelsuure mercedese maasturi, kah mingi 80 tuhat. Nüüd räägivad omavahel, et peaks ikka isa juba 2 aastat vana auto maha müüma. Samas sõidab üks linna tegelikult rikas tüüp ringi ühe vana Jaguariga ning ei räägi kunagi autodest. On neid, kes panevad autosse oma viimase veeringu ning neid, kes eelistavad sente kusagile mujale visata. Ka minu jaoks on auto tarbeese, seepärast ei taha sellist, millele peaks alati viiskümmend allarmi peale installeerima (täpsustuseks - meie pere ei kuulu rikaste seltskonda). Kui aga rääkida päris isiklikust sümpaatiast, siis minu lemmikauto on bmw, ning mitte need z4 tüüpi, vaid üks tavaline 3 seerialine...classe non e´acqua :-) Aga olen nõus sellega, et olen italianiseerunud, ja Väike Mari ka üsna, nii et mis ta vigiseb ehhehe :-)aastad teevad oma töö
RispondiEliminaPeaksin vist autode teema ka enda blogis üles tõstma ehehe...
aga miks te autot eestist ei osta, kui sinnapoole asja on? minul laks auto ostmine taiesti valutult ja muideks kui auto katte sain siis muugimees naitas ainult mulle kuidas neid nuppe seal sees kasutada! D. ja mu isa seisid pikkade nagudega korval... Lisaks veel see hea asi et rumeeniaga vorreldes sai auto katte kohe oluliselt odavamalt.
RispondiEliminaIrw, jahh.. See, et mnjahh on italianiseerunud oligi irooniga òeldud. teatud asjades on tema rohkem itaallanna ja teatud asjades mina.. ei teagi kumb hullemini :)
RispondiEliminaAga mul on Golf 4, juba vana auto ju ja mul ka igast nurgast àra mòlgitud ... Kes teda ikka tahab?! Ning kuna kindlustust ja liisingut maksab mu ema siis on ka kohustuslik kasko kindlustus olemas ja alarm ( mis muidugi huilgab vahest niisama). Kui eestis liisingut maksta, siis on kasko kindlustus kohustuslik. Seega ega ma eriti ei ole pabistanud...
Ma elan ka vàga rahulikus rajoonis, toni on mul tihti unustanud motorolleri ( vòi oli ta nùùd mopeed? vespa nohh) vòti ees òòseks maja ette, ning pole keegi àra vedanud. Paar korda on naaber vòtme tuppa toonud, paar korda oleme alles hommikul avastanud, et vòti on ees:)
Aga see lancia ongi vist hetkel ùleitaalia popp auto :) Kòik vàhegi sheffid tegelased PEAVAD sellise ibarikuga ringi kàrutama...
Muuseas, mu mehaanikust isa ei olnud nòus mulle Mini cooperit ostma, sest ta ùtles, et selle hind ja tehnilised nàidud ei ole kooskòlas... Ma tahtsin ka Chrysler PT aga tollest ùtles, et ma ei saa pàrast lahti... Seepàrast mul golf ongi... Vàiksemega polnud jàlle mu ema nòus ( ta tunneb end paremini, kui ma kihutan ùhes kòvemas autos)..
Ning Toni bensukas micra kulutas rohkem raha bensu peale ( 1,2 l) kui minu diisel golf ( 1,9 l).... Aga mul on tavalise kàigukastuga, olen juba òppinud kàike vahetama ja ka màe pealt minek on kama.. nagu vana kala saan sellega hakkama... Vaid parkimist pole ma àra òppinud..
Jeerum, kui pikk jutt nùùd sai...
Ma tean kyll, kes on see anonyymne kirjasaatja Rumeeniast! .)
RispondiEliminaMuidu ma olen mòelnud hoogsalt auto Eestist ostmise peale. Point on aga selles, et mul on autot kibekiiresti vaja (umbes eilseks oli tarvis) ja ma ei saa eriti tòòlt puhkust vòtta enne augusti. Nii kuidagi ei ònnestu Eestisse tulla autot ostma ja siis sellega làbi Euroopa tagasi kàrutada.
Aga sulle, Ruudi, kuulub mu igikestev imetlus (seoses juba selle mootorratta-teemaga)
Katu