Tohoh!

Tekitasin Roomas kultuuridevahelise konflikti.

Muidugi vòib vaadelda seda intsidenti ka nii, et mina kui siinsetest lòpututest kultuurierinevustest muserdatud nòrk inimene lihtsalt murdusin yhel hetkel ja olin hoopis kultuurikonflikti ohver, mitte tekitaja. Vahet pole tegelt.

Kes Euroopa lòunapoolsemates riikides kàinud, see teab, et tànavatel, kus autod ummikus seisavad, sahistavad ringi mehikesed veeàmbriga ja harjavarre otsa pistetud kaltsuga, tylitavad autojuhte, yritavad auto esiklaasi pesta ning sel moel raha manguda. Tavaliselt nad kohalikke ei puutu ja turiste kiusavad erilise jàreleandmatusega, olen oma paranoilisuses jàrelduse teinud.

Novot, istume meie Rokuga yhes Rooma tavapàrastest ummikutest ja làheneb hallis vammuses vanamees, ytleks, et lausa Hallivatimees.
Hallivatimees làheneb, meie teeskleme surnut ega reageeri ta viibetele. Hallivatimees astub làhemale, koputab klaasile.
Roku saadab vastuseks kombinatsiooni imperaatorlikust kàeviipest ja tànan-ei-soovi-ilmest, mida ainult itaallased teha oskavad.
Selle peale Hallivatimees mitte ei làhe àra, vaid koputab uuesti klaasi peale. Viskab oma ràpasest lapist sortsu seebivettki esikaasi peale. Otsustan sekkuda!
Kerin aknakaasi alla, kyynitan kommunikatsiooni selguse huvides aknast vàljagi ja kàratan itaalia keeles, kòva hààlega ja konkreetselt “PALUN MITTTE KATSUDA SEE AUTO!” Hallivatimees tòmbub ehmatusest kangeks.
Et asi selge oleks, lisan nòudlikult:”SAID ARU?!”
Tòmbun autosse tagasi ja sulgen kaitsva aknaklaasi, mistòttu Hallivatimehe enesekindlad vabandused jààvad mul kuulmata.

Vihapilve lahtudes màrkan enda vasakul kàel yllatusest tardunud Rokut. Noh ja siis ta hiljem muidugi seletas mulle (kannatlikult, nagu lapsele), et Itaalias keegi ei karju sedasi teiste inimeste peale ja oleks piisanud, kui auto klaasipuhastajad sisse lylitada ja yleyldsegi Itaalias ei ole viisakas avalikus kohas nàrvi minna. Noh ja lisaks on Itaalias teadupàrast miljon kàeviibet, mis kòik tàhendavad midagi. Vot ma olevat viibanud Hallivatimehele sellisel moel, millest itaallased loevad vàlja, et on plaanis kònetatav isik làbi peksta. Skuuzi-skuuzi, aga kust ma pidin seda teama?

Pàrast arutasime Rokuga kultuurierinevusi ja seda, et kuidas vàlismaalased Itaalias kohanevad. Nàiteks, rààkis Roku, et tal on yks sakslannast kolleeg, kes on 20 aastat Itaalias elanud ja kes siiamaani osadest Itaalia asjadest aru ei saa. Kysisin, et mismòttes ja siis Roku seletas, et nàiteks, kui keegi koni maha viskab, siis itaallased ei tee màrkamagi, aga Anette pidavat ligi astuma ja òpetama, et konid visatakse prygikasti. Minu meelest on Anette tubli naisterahvas, òige asja eest vàljas, Roku arvates aga sotsiaaldebiil. Mine vòta kinni, kus see tòde nyyd on..