See sissekanne on ainult tibidele lugemiseks

Need on minu esimesed Itaaliast ostetud kingad (eksole nummid!).

No tegelikult ma ei tee kòigist oma jalavarjudest portreefotosid.
Lihtsalt korduvad katsed alates minu kòige esimesest Itaalia-kylaskàigust on tòestanud, et mu pòhjamaiselt kogukad jalalabad ei mahu siinses kaubadusvòrgus pakutavatesse glamuursetesse jalavarjudesse.
Aga ma pole lootust kaotanud- olen jàrjekindlalt kàinud poodides hàngimas, kingi proovinud ja myyjaid nàrvi ajanud. Nimelt siinsetel myyjatel on kombeks vaielda. Nàiteks kui kysin 41 suurust, siis tyypiliselt myyja teatab, et 41-te pole, aga ehk soovite 40-t proovida? No ma siis tyypiliselt teatan, et nr 40 on mulle vàike. Myyja tavaliselt ei anna alla, vaid veenab mind, et vaja ikka proovida. No ma siis sikutan pisikese kingakese jalga. Tihti saab nr 40 king jalga ka, lihtsalt òmblused kàrisevad natuke ja varbad tuleb ebaloomulikult kronksu ajada. Tyypiliselt heidab myyja selle peale hindava pilgu ja kilkab ònnelikult:”Perfetto!” Mille peale ma tyypiliselt teatan, et pole perfetto, sest mul on varbad kronksus ja kand valus. Kàrisevatele òmblustele ma ettevaatuse mòttes tàhelepanu ei juhi. Edasi on kaks stsenaariumit – myyja vaikib solvunult ja napsab mul jalavarjud kàest vòi ajab oma joru edasi senikaua kuni ma enda vanad kingad jalga ajan ja kaugenen.

PS! Tervitused ja igikestvad tànusònad pl-le, kes juhtis mu tàhelepanu Fornarina poele. Sealt ma leidsingi need kingad.