Ehhh... tàna on mul tàiesti veider... khm... probleem. Ytleks, et juhtimisprobleem.
Selles mòttes, et paljudel inimestel on hoopis olulisemaid probleeme, nàiteks maailma rahu, depressioon, haigused, lapsed ei jòu koolis edasi, koondamine jne. Aga nagu me kòik teame, ka rikkad nutavad ning minu probleem tàna on jalgade lahtivòtmine ehk tàpsemalt mu koristaja, kes ei taha jalgu lahti vòtta.
Tegelikult on mul pàrisprobleeme ka, aga kuna ma neid lahendada ei oska, siis mòtlesin, et vòtan sellise ette, millest jòud yle kàib, aga nyyd ma ei teagi, kas ikka kàib jòud yle. Jeebus-jeebus, kui mul juba SELLISEST asjast jòud yle ei kài, siis kuidas paganapàrast ma PàRIS probleemidega peaks hakkama saama? Oeh...
Alljàrgnevalt kaasuse kirjeldus, millele jàrgneks kysimus vòtmes "kuidas edasi?"
Juulis tundsin, et oli palav, olin paks, ei jaksanud halligi teha ning palkasin koristaja, kes siis igal nàdalal tuli ja kodu ilusti puhtaks kyyris. Ilgelt kahtlesin, sest mònda koristajat olin siin juba edutult proovinud, aga kònealune provva osutus vàga tubliks, oskuslikuks ja proaktiivseks. Tead, Kodumaa, kui oled lapseootusega jòudnud staadiumisse "maakerasuurune beluuga", òues on kuumalaine ja isegi diivanil konditsioneeri all istumine higistama/hingeldama ajab, on tubli, oskuslik ja proaktiivne koristaja the next best thing after sliced bread. Yldse ei kahetse.
Kohe alguses teatasin Koristajale, et meie juures on selline kord, et kingad vòetakse àra ja kantakse susse. Andsin talle mòistagi kohe sussid ka. Valged. Hotellis "ununesid" kotti. Aga muidu igati korralikud. Ise kàin samasugustega. No tore.
Panin tàhele kyll, et kui Koristaja tuli, siis làks oma vàliskingadega vannituppa, seal vahetas riided, pani mu pakutud sussid jalga. Pàrast àra minnes vahetas vannitoas uuesti riided, pani oma kingad jalga ja siis jalutas nende kingadega yle elutoa diivani suunas, kuhu ta tavaliselt oma kàekoti paneb ning siis kingadega vàlja. Pomst mààris vannitoa, koridori ja elutoa pòranda uuesti àra. No vahet pole. Kui ikke higist leemendad, hingeldad ja halligi teha ei jaksa, siis panin kyll tàhele, aga ei viitsinud hakata selgitama. Retrospektiivis tuleb tòdeda, et igas suhtes tuleb reeglid kohe paika panna, mitte poole peal.
Aga nyyd hakkas Koristaja mingite oma kummitallaga kaunadega tulema. Ytles, et tal on nendega mugavam koristada. No tore.
Nàdal 1. Koristaja tuleb. Kònnib saabastega vannituppa. Paneb seal oma kaunad jalga. Pàrast, kui kòik koristatud, paneb vannitoas saapad jalga ja tiirutab saabastega siin ringi enne vàljaminekut. Olin magamata, mòtted mujal, màrkasin kyll, aga ei saanud kohe sabast kinni.
Nàdal 2. Sama stsenaarium. Olin magamata, mòtted olid mujal, aga màrkasin ja hakkas pinda kàima. Otsustasin, et vòtan teema yles.
Nàdal 3. Koristaja tuli ja tippis oma saabastega lausa magamistuppa. Nagu.. mitte keegi ei kài saabastega MINU magamistoas! No ma olin Nummikuga parajasti seal ja tal oli vaja Nummikule pluti-pluti teha. Vòtsin teema yles ning selgitasin jàrgmist (kòigi Itaalia viisakusvormelitega jne): meie kodus vàlisjalatsitega ei kàida. See tàhendab, et ukse juures vòtad vàlisjalatsid àra. Kui vàlja làhed, siis vàlisjalatsid paned ukse juures jalga ja ei kònni nendega toas ringi. Et selge oleks, tòin veel nàite, et kui Koristaja mul kòik pòrandad on àra pesnud ja siis vàlisjalatsitega ringi kàib, siis on pòrand tehniliselt jàlle must ja vajab uuesti pesemist. Provva imestas pisut, et kas tòesti kohe ukse juures tuleb àra vòtta aga siis noogutas entusiastlikult kaasa, et loomulikult igas kodus oma reeglid ja kuna ta minu juures ikkagi tòòtab, siis ta peab minu reeglitele ennast kohandama ja muidugi-kòik-on-okei-tutto-bene.
Kindluse mòttes selgitasin, et ròdu on ka minu jaoks òu, mitte tuba. Ehk ròdul ei kàida toasussidega. Seega - palun kasuta toas toasusse ja ròdu peal kài, millega tahad, kasvòi enda kaunadega. Provva jàllegi imestas, et kas tòesti ròdu on òu, aga ikkagi teie reeglid ja loomulikult pean neist kinni, AGA sellisel juhul on tal vaja toasolemiseks kummitallaga susse, sest need minu antud valged sussid pidada vannituba koristades màrjaks minema. Loomulikult. Ega ma mingi orjapidaja pole. Lubasin talle kummitallaga sussid soetada.
Nàdal 4. Valged kummitallaga sussid seisavad tàpselt vàlisukse juures. Provva tuleb, vòtab sussid nàppu ja hakkab oma saabastega vannitoa poole kòndima. Juhtisin siis tàhelepanu, et meil oli jutt, et sussid vòetakse KOHE tulles àra, mitte ei kònnita enne vàlisjalatsitega ringi. Uih-aih, làks meelest àra ja oh mul on nii palju asju peas, aga kohe panen sussid jalga ja niikuinii pesen ju pòranda àra. No tore. Jàrgmised neli tundi kuulsin oma tegemiste kòrvalt, kuidas Koristaja askeldab, ise pomiseb "nyyd làhen ròdule, panen punased sussid siia valmis ja valged pean àra vòtma", "nyyd on mul siia ròdule minna, panen punased sussid jalga. kus need punased sussid nyyd jàidki? oot.. sinna jàid... làhen toon siia". Mulle tundus, et ta tegi seda mònevòrra demonstratiivselt, aga vbl sain valesti aru.
Nàdal 5 (ehk tàna). Koristaja tuleb. Jàtan talle ukse lahti, ise siirdun magamistuppa Nummiku kiireloomuliste asjadega tegelema. Mida kuulen! Koristaja sammub oma kontsadega otse magamistuppa, ise sellise nàoga, et kohe tuleb mingi pluti-pluti Nummiku suunas. "Le scarpe!" teatasin ma reipalt ja osutasin ta kauboisaabastele. Oih jàlle làks meelest àra! Sa peaksid (sic!)mulle iga kord toasusse meelde tuletama, kui ma sinu juurde tulen. Juhtisin tàhelepanu, et ta on juba juulikuust saadik siin igal neljapàeval koristamas kàinud ja et selle aja peale vòiks juba meelde jààda kyll. Koristaja mòònas, et on tòesti juulikuust saati koristamas kàinud, aga ikkagist "kohe kuidagi ei jàà meelde". Pakkusin, et tehku siis midagi, mida ta tavaliselt teeb, kui on vaja midagi meeles pidada - pangu oma nutitelefonis neljapàeva hommikuks meeldetuletus kasvòi. Mingi nòustumise moodi ymin seal tuli, edasi sai aga hakkama ning lòpetuseks pani ukse juures oma talvesaapad jalga ja seejàrel KòNDIS TALVESAABASTEGA YLE KOGU ELUTOA OMA KOTI JàRELE!
Minu teooria. Làhtudes sellest, et Koristaja on muidu ysna intelligentne ning koristamises yldiselt tàpsust ja proaktiivsust yles nàitav, on ta otsustanud mulle òpetada, kuidas Itaalias peab elama ja pòhimòtteliselt ei kavatse jalgade lahtivòtmise teemal koostòòd teha. Power game?
Dilemma: kas kaotan vòimumàngu, jààdes talle iga kord jalgade lahtivòtmist kannatlikult meelde tuletama/yle seletama vòi kui jàrgmine kord uuesti juhtub, siis annan viimase hoiatuse ja lasen lahti ning hakkan ise koristama? Muidu ei olekski siin dilemmat, aga tegelikult on pàris mugav, kui koristaja kord nàdalas kàib ja pole just kindel, et uue samavààrse asemele leian.
giovedì, gennaio 26, 2012
Iscriviti a:
Commenti sul post (Atom)
13 comments:
Mul käib ka koristaja ja antud olukorras ma kindlasti otsustaks lahingu kaotada. On raske leida midagi väärtuslikumat kui yks hea koristaja ning ei ole yldse ôige väide, et neid siin jalaga sega oleks. Häid kindlasti mitte. Tuleb uus, kes saab su sussiteemast aru, aga siis ilmneb tal muu kiiks, mis on vôib olla veel häirivam. Mul on olnud neid palju ja ykski pole kiiksuta olnud. Yks näiteks ei koristanud kunagi kapialuseid, yks jäi alati hiljaks (pool tundi vôi rohkem!), yks tuli ettehoiatamata varem ( kah pool tundi!), yks varastas. Praegune on natuke uimane ja aeglane, aga muidu meeldiv ja vähemalt ei varasta.
Kuid hea uue koristaja leidmisest veelgi raskem on ise uuesti koristama hakata. Olen seda ka proovinud, tulutult. :)
Oot, aga mul tekkis kysimus. Kuidas sa ise rôdul käid? On mingid spetsiaalsed rôduleastumise sussid?
mitte et mulle seda ärijuhtimises oleks õpetatud, aga probleemidele olevat kaks lahendusvarianti: premeerimine ja karistamine. noh, et kui ta saabastega ringi ei kosserda, saab näiteks küpsise, aa kui kosserdab, kaotab mingi osa oma palgast :D
eks see pisut alandav ole mõlemale poolele, aga samas praegu oled aint sina ahistatud. ahista teda ka. iseenesest võiks sellelesse suhtuda nagu sotsiaalsesse eksperimenti ja võtta mõnuga. ma alustaks küpsisega ja kui see ei mõju, siis karistamisega ja siis jälle küpsisega :DD
Jah, ega kõik head asjad ei saa alati olla sada protsenti head. Võib-olla unustasid talle ohtralt tunnustust jagada, et ta võõra kultuuri "veidrustega" nii vapralt ja sujuvalt kohandub? :)Manjana nõuanne toimib ka eraelus väga hästi ...
EM
Ma jätaks nüüd ehmatuseks präänikud vahele ja asuks kohe piitsa juurde. Ütleksin otse, et elutoa koristamise eest ta enam palka ei saa, est kõnnib ise värskelt pestud põrandalt saabastega üle. ja siis kui oleks ikka väga akward moment, ütleks juurde, et kui me oleks tuttavad, siis ma rohkem sind oma majja ei kutsuks, sest sa käid saabastega mu toas, isegi siis kui ma olen seda kümneid kordi sulle öelnud.
Kuna ma olen kannatus ise, siis jätkaksin kindlasti meeldetuletamist. Ma arvan, et ta tüdineks sellest õige pea ära ning vahetab kingad just seal kus vaja :)
Õnneks võetakse Kanadas tavaliselt ikka kingad-saapad jalast. Kuigi lõunanaabrid ameeriklased teevad täpselt vastupidi. Kui see minu kodus esimest korda juhtus, ehmatasin päris tõsiselt. Eriti veel, sest väljas oli vihmane ja porine ja külaline USAst astus aga julgelt oma tossudega minu elutoa vaibale...
Aga mingit ratsionaalsust oled proovinud? Või ema-ratsionaalsust? Kiljatada ehmunult - Nummik saab nüüd koha läkaköha ja teetanuse! Ei tohiiii välisjalanõudegaaaa! :D
Või siis kuidagi rahulikult ütelda, miks teil sihukene reegel on (miks?)
Muide, ma nägin ühel koristajal hoopis mingisuguseid susse, mis välisjalanõude otsa käisid. Siis rõdule minnes võtaks need lihtsalt ära. Äkki on lihtsam? Mingid olid isegi vist sellised, mis töötasid samal ajal nagu põrandahari vms :)
Isver, no ei saa ma ka ikka lõpuks vait olla. Ma ei saa aru, miks ei tohi toasussidega rõdul käia, kas rõdu on siis nii räpane koht!? Lahendusena pakuksin välja sedasi: sussid koristajat ootamas kohe välisukse juures, kui teisiti ei saa siis ülekoridori harjavars tõkkeks ette, nii ei lähe kindlasti meelest ära! Koti jaoks tuleks koridori jätta mingi konks vms. et kott ei satuks kuidagi elutoa diivanile. Ja kui rõdu jääb ikka probleemiks, siis rõdu lukku võtmega ning rõduukse ette uus paari rõdususse, kuhu paned võtme sisse! Natuke rohkem vaja magada lapse kõrvalt ja küll ka intelligente aju taas tööle hakkab!! :-) Igale probleemile on alati lahendus olemas, tuleb see vaid üles leida ja kavalalt ära kasutada. sõimamine, ähvardamine ei vii kusagile.
Aga äkki tal on mingid spetsiaalsed ortopeedilised jalanõud, ilma milleta tal on raske ja paha siin elus?
Ehk aitaks teie võimuvõitluses ajutise sõjarahu kehtestada saabastele tõmmatavad kilesussid? See oleks nagu kirik keset küla ja win-win lahendus: te mõlemad saate otsustada, mida Koristaja jalas kannab. Kileussid ei saa vannituba koristades märjaks ja kaitsevad ka koristaja enda jalanõusid!
Ja võib-olla annab ta ise alla, kui on paar korda peale koristamist siniste kilesussidega bussipeatusesse või supermarketisse trampinud.
Terv.,
Mir
Kuna sa ilusasti ütled, et igal kodul on oma reeglid ja teie kodus on sussireegel, siis ütlen ausalt, et mulle pole see eestlaste sussei reegel iial meeldinud. Ma jälestan meeste jalas näiteks toasusse.Või siis tuleb sulle külla ülikonnas härrasmees või kaunis kleidis proua ja siis nad trambivad ringi sokis-sukis või tuttidega sussides.Ma saan aru, et Nõuka ajal oli meie korterites maas vaip ja poriste botikutega ikka korterisse ei sisenenud..aga kas asi ei ole muutunud??? Põrandad on kergelt hooldatavad, koridori saab panna jalatsi puhtakskraapimise matid ja kilesussid nagu haiglas on ka tõesti üks variant. Aga seda toasussi kiiksu põevad vist 80% eestlasi.
Kristel
No minu ristiema kandis näiteks ilusaid kingi toajalatsiks kaasas, ega poriilma saapad või kummikud nagunii peene kleidiga ei sobi. Ja praeguse ilma saabastega (meil on siin -20 kuni -30) sulaks jalad toas üles.
Aga vanasti käisid peened inimesed hoopis kalossidega, mis tõmmati oma ilusate jalanõude peale, siis võis toas nende ilusatega käia, ilma et kõik pori täis läheks. Ma teadsin üht ilusat noormeest, kes tekitas üheksakümnendatel Tartus furoori sellega, et tal olid ka sellised kalossid.
No kodus, kus elab imik, tuleb ikka välisjalanõud ära võtta. Kui laps kasvab, siis võib ju mingeid teisi variante kaaluda. Oudekki soovitatud hüsteeriline ema on muidugi meeldejäävam igasugusest rahulikust selgitusest. Sest hüsteeriliselt emalt võib ju kõike oodata! Mine hullu tea. :)
Posta un commento