mercoledì, settembre 22, 2010

Tòemoonutused

Tàna ytles yks Mulle Tundmatu Mees:"Kas saaks nii, et minu pilti ei pane internetti? Tàhendab... khm.... Rumeenias kòik teavad, et pean Itaalias poodi. Kuidas ma vaatan pàrast kyla peal inimestele otsa, kui kui kòik on aru saanud, et tegelikult teen siin pòllutòid?"
Olen heasydamlik inimene ja sellepàrast nàete siin hoopis hàrra P.-d. Hàrra P ongi tegelikult fotogeenilisem.

Hommikul lòpetasimegi Pecorino korjega ning pealelòunal sòidame Farasse, et Trebbiano d'Abruzzoga jàtkata. Viimasel ajal on vàga sajune olnud ja Roku Tòòkas Isa on kehastunud depressioon. Valged sordid, mille korjega làhipàevadel lòpetame, on ysna hea tervise juures, aga Montepulciano d'Abruzzot àhvardab mòningane hallitus.

giovedì, settembre 09, 2010

Samal teemal jàtkates..

Puhtust Armastava Kanana kyyrisin ykspàev veinimaja ukseklaasi. Korraga kuulen, selja taga hòigatakse "Buongiorno!". Keeran ringi - mingi koolipoiss sòidab rattaga mòòda. Hòikasin "buongiorno!" vastu ise arutledes, et kas see on nyyd Vana Hea Eesti Tava kòiki kylas tervitada vòi on jàlle tegemist kellegagi, kes mind tunneb, aga mina teda mitte.
No hàsti. Kyyrin edasi. Veinimajast podiseb mòòda viinamarjakoormaga traktor, mille pukis trooniv hallpea lehvitab reipalt ja hòikab:"Ciao!". Ah et juba tsau? Kas teie eas hàrrad ei peaks mitte sina peale minemisega ettevaatlikumad olema? No hòikan vastu, ise mòeldes, et kesse nyyd oli. Puànt ei lasknud end kaua oodata!
Jàrgmisel pàeval lòunalauas rààkisin Roku Kunstnikust Emale, et mingid vòòrad tervitavad mind. Ta sympatiseeris, et ta on Roku Tòòka Isaga juba 40 aastat abielus olnud, aga temagi ei tunne veel kòiki. No tòin siis nàite, et nyyd juba tervitavad mind isegi koolipoisid. "Aaaa... ma tean kyll... M.-i poeg A.!" "Ahsoo," imestasin ja kysisin, et kuidas tema teab. "M. ytles, et ta poeg oli talle òelnud, et olla mind nàinud ukseklaase pesemas." Khm.... no selge. Jàrgmist lauset:"Ja pàrast sòitis mòòda keegi Hàrra Traktorist..." ei jòudnud lòpetadagi, kui Roku Kunstnikust Ema teatas:"See oli ju G.! Roku Tòòka Isa nòbu!"
Nomaitea. Alati olen pyydnud mòistatada, millest need Kyla baari meestehordid rààgivad seal tundide kaupa. Hakkan aimama. "Oo.. tead, nàgin Katut ja ytlesin talle tere!" "Jajah, mu poeg ytles ka talle tere!" "Aga mul on uudis, et Katu pesi tàna ukseklaasi!" "Vahi nalja! Nàgingi teda aknapesuvedelikku ostmas ja mòtlesin, et ei tea miks seda tarvis..." "Viimased paar tundi pole Katut nàha olnud. Kas keegi teab, mis temast saanud on?" "Pangas kàis. Aitasin tal autot kylgboksi parkida." "Kas te teate, et ta auto nimi on Helmut Rebane?" "Ei teadnud, aga minul selle eest on ta pangakonto vàljavòte ja kòigi ylikooliaegsete armukeste nimed!"
Aktuaalsel viinamarjakoristuse lainel jàtkates valmistume valgete viinamarjade Trebbiano d'Abruzzo ja Pecorino korjeks. Mòni pàev tagasi viskasime hunniku Montepulciano d'Abruzzo kobaraid maha, mille lòpptulemust ka pildil nàete. Kes tahab viinamarju? Meil on liiga palju viinamarju.

lunedì, settembre 06, 2010

Mina ei tunne siin kedagi, aga mind tunnevad kòik

Tàna, Kodumaa, tahaksin Sulle kirjutada sellest, kuidas mitte kellegi toimetused Itaalias, siin Mysteeria ja Saladuste Maal, kunagi màrkamata ei jàà.
No Kylas on see arusaadav ka. Kui ma siia Roku kàevangus tema vanemate juurde esimesi ettevaatlike kylaskàike korraldasin, ytles Roku Kunstnikust Ema yhel òhtul umbes midagi sellist, et làhme toome keemilisest puhastusest jaki àra. TEGELIKULT kàisime làbi kòik Kyla poed, baarid ja muud asutused, kus mind minu mòningaseks hàmminguks kòigile ettejuhtuvatele Kyla Naistele presenteeriti kui tulevast miniat (see oli umbes neli aastat enne pulmi). Umbes 30 naist vist oli. Midagi nagu òelda ka ei osanud, sest siis ma veel itaalia keelt ei rààkinud. Kuulasin prouad viisakalt àra ja unustasin nimed kiirelt, sest mul polnud mòtteski esitletud kanadega kunagi tulevikus kohtuda.
Eelmisel aastal avanes mulle teine imeline vòimalus Kyla elanikega tutvumiseks. Nimelt kuna me Rokuga oma pulma igasuguseid Roku vanemate sòpru ja poolvòòraid kaugeid sugulasi ei tahtnud, siis Roku vanemad korraldasid Kylas piduliku pulma-vastuvòtu, kus enne òhtusòòki pidin igat saabuvat inimest kàttpidi tervitama, end esitlema ning kingitud hòbekandiku/pildiraami/espressotasside komplekti vastu vòtma. Kokku oli mingi 200 vòi 250 inimest. Muide, arvake àra, mitu hòbekandikut/pildiraami/espressotasside komplekti mul kodus on nyyd? :)
Yhesònaga, kui panka vòi postkontorisse làhen, siis ikka juhtub, et keegi noogutab ja igaks juhuks teretan valju hààlega vastu. Vahel mingi mulle tàiesti tundmatu persoon kysib, et kuidas Roku Kunstnikust Emal làheb ja et kas Roku on ikka Dublinis ja siis ma midagi veeretan vastu teemal:"Oled ikka samas kohas tòòl, jah?" Yhesònaga, mina ei tunne siin eriti kedagi, aga mind tunnevad kòik.
Eile omandas eelnimetatud nàhtus minu jaoks tàiesti uue dimensiooni.
Hommikul sòitsime Umbriasse, Todi linnakesse yhele Peole. Màgede vahel, tàiesti suvalises kohas (kuhu ma enam iialgi tagasi sòita ei oskaks) tegime mingis putkas kohvipeatuse. Umbes selline putka nagu pildi peal. Vòtsime kaks vòileiba ja vee ning sòitsime edasi. Leti taga oli keegi sportlikus vormis tytarlaps ja sinnapaika see elamus olekski jàànud, kui òhtul Todist tagasi tulles poleks taaskord hakanud nàlg nàpistama.
Tàiesti juhuslikult olime just sellestsamast putkast mòòda sòitmas. Keegi vanahàrra, ilmselgelt putka omanik, oli kyll aknaid kinni panemas, aga soostus heatahtlikult meile vòileibu tegema. No ootasime seal ja ajasime niisama seltskondlikku, kui hàrra korraga teatab:"Te kàisite hommikupoolikul ka meil kohvi joomas, eksole? Mu tytar oli sel ajal siin." No nyyd ma pidin kyll imestusest prosciutto kurku tòmbama! Kas tytar pàriselt ka rààkis isale kòik ette - mis inimesed tàna kàisid, kellega koos, mida nad ostsid ja yhtlasi visandas Vòòraste vàlimusest kiire joonise?
Huvitav, kas ta teab mu aadressi ka? Umbes et vòttis rahatàhtede pealt DNA proovi ja tuvastas, et ma elan Aadria mere ààres ja kortermajas ja et mu maja ees on baar ja ma kàin tihti viinamarju nàppimas? Vòi mis veelgi lihtsam, vaatas autonumbri jàrgi mu nime jàrele ja siis otsis Facebookist mu yles ja teab kòiki mu sòpru ka?
Juba nàen kujutluspilti Kst vòi Mst, kes ykspàev nàiteks aastal 2016 Umbrias mingis ràndom vòileivaputkas peatuvad ja siis vanahàrra teatab sedasi muuseas, et aa... te olete selle Eestist pàrit Katu sòbrad, kes siin kàis 5.septembril kella kymne paiku òhtul ning otsis yhe prosciuttoga panini, kohvi ja vee :)

sabato, settembre 04, 2010

Etyyd iroonia- ja sarkasmiklubist "Ema hellad kàed"

Roku teatas tàna hommikul, et tema òde ja òemees olla kutsunud meid tàna òhtuks Crecchiosse L&R restorani sòòma.
"Ahsoo, ja mis puhul?" kysisin huvitatult. Roku kihistas naerda:"Listen to this... pòhjus on, et A. peab homme esimest korda elus lennukiga sòitma.. hihii"
Hakkasin taipama:"Aaaa... umbes, et kui halvasti làheb, siis vàhemalt enne surma on selle restorani àra nàinud? Miks mitte... ainult, et tavaliselt inimesed enne surma soovivad ikka tàhtsamaid asju, nagu nàiteks jòuluvana vòi Veneetsiat nàha," ei jòudnud ma oma imestust kuidagi talitseda.
"Eeeiii...," selgitas Roku. "Ta tahaks MEID veel korraks nàha enne, kui àra sureb..."
Peaks vist juuksuri juurde aja kinni panema sellise tàhtsa syndmuse puhul.

Eestile kaksteist punkti ja kirglikud òhusuudlused! Esiteks selle eest, et jalgpallurid viimse sekundini vapralt màngisid. Fànnidele ka kaksteistpunkti kisakoori eest. Aga selle mehe huumorist, kes Eesti lipuga vàljakule jooksma tuli, saavad vist ainult eestlased aru.