Tervitused kòrva-proualt

Tàna tahaks kutsuda kòiki kòrges eas prouasid ja hàrrasid tervise teemadel heietama. Mul endal oleks nàiteks jàrgmine lugu.

Nimelt kevadel hakkas kòrv pisut end tunda andma. Yhel pàeval oli mul Roku Tòòka Isaga (kellel on juba aastaid kòrvakuulmine pisut kehvavòitu) jàrgmine vestlus:

RTI: No ma siis nyyd làhen. Kas panen siit selle ukse kinni?

Mina: Mida-mida?

RTI (pisut valjemini): Ma panen selle ukse kinni?

M (kòva selge hààlega): Pane jah.

RTI pòòrdub mòtlikult minekule, endal kàsi juba ukselingil:"Oot.. et panen selle ukse kinni, jah?"

Mina (kòva selge hààlega): Pane kinni jah!

Nagu nàete, vajadus kòrvaarsti juurde minna oli puha pàevselge. Muide, kòrvaarsti juures kàimisega seoses avastasin oma kòige lemmikuma itaaliakeelse sòna. Nàiteks kui "EatLovePray" raamatu peategelase kòige lemmikum itaalia-sòna oli attraversare, siis minul on - pange nyyd, lapsed, hoolega tàhele, kui Itaalias peaks vaja minema - OTORINOLARINGOIATRICA. Kas pole vahva sònamonstrum? Ega ma tàpselt ei teagi, kuidas seda hààldama vòi silbitama peaks, aga kindlasti vàga vahva puremismaterjal.

Yhesònaga, kàisin paar korda otorinolaringoiatrica-mehe juures. Sai vist kòik korda, aga pidin umbes kuu aja pàrast uuesti kontrolli minema. Kuust asjast sai suvi, suvest sygis ja nyyd tuligi mul mòte, et vòiks kontrollimas kàia kyll.
Helistasin tàna hommikul reipalt polikliinikusse. "Tere-tere, sooviks kòrvaarsti juurde aega kinni panna". Vastuseks sain kylma dusi. Umbes, et yldsegi meil siin broneeringuid tehakse kella 12st kuni kella 13ni ja me ei rààgigi inimestega, kellel pole perearsti suunamist. Uurisin siis, et kuidas nii, et kevadel ei olnud vaja, aga nyyd on. Vastuseks tuli, et see, mis enne oli ei loe ja et praegu on suunamist vaja. Aga kuna Itaalias ei ole asjad kunagi nii, nagu nàivad, torkisin ikka edasi, et tegelikult ma juba kevadel mitu korda kàisin ja et peaks lihtsalt korduvale visiidile tulema ja et kas sellisel juhul on ka suunamist vaja.
Puànt oli ysna ootamatu:"Ahaaa! Teie olete kòrva-proua (la signora dell'orecchio)!" No mis sa oskad òelda? Ilmselt siin tavaliselt ei kàida kòrvaprobleemidega kòrvaarsti juures, sest miks muidu selline vàrvikas hyydnimi. Kòhatasin kohmetult ja pomisesin, et vist olen jah kòrva-proua. Registratuuri-proua leebus silmapilkselt ja teatas abivalmilt, et jah-jah kòrvaarst vòtab homme vastu ja et vòib mulle kohe aja kirja panna, aga et ma peaks ikkagi suunamise ka hankima selleks ajaks, kui nende juurde tulen.

Nii et ma olen nyyd siis La Signora dell'Orecchio. Mis itaalia keeles kòlab justkui Sòrmuste Isand (Il Signore degli Anelli). Mul hetkel veel selget ettekujutust pole, mida selle intrigeeriva seosega peale hakata, aga vàike kahtlus on, et siin on mingi peen nali peidus. Alustuseks pyyan yle elada homse kòrvaarsti visiidi. Juba kujutan ette, kuidas proua registratuurist hòikab yle oma klaasseina:"Tere hommikust, Kòrva-Proua! Astuge julgelt làhemale!" Kòik ylejàànud ootajad tòstavad pea ajalehelt vòi keeravad ringi ning vaatavad, kes on see Kòrva-Proua. Brrr!

Tànane pilt on pàrit Lenna reedeselt kontsertilt. Kui aega saan, kirjutan teile Eestis kàigust ka, sest vàliseestlane Reede kirjutas nii ilusti oma kogemusest ja mulle tundus, et oleks vahva omalt poolt pisut heietada.

Pàike ja dolce vita mai àss

Tàna, Kodumaa, tahtsin sinuga jagada vaatepilti, mida tavaline veiniturist ei nàe, sest turistide tulekuks tehakse alati toad korda. Pildil kujutatu on veinikoda veinitegemise ajal. Suusi, see suur kera ongi meie pòòrlev filter.

Viimasel nàdalal on ilm pàris hea olnud ja viinamarjad on hoogsalt kypsenud, aga tàna sajab vihma. Eile tuli ka natuke vihma tegelikult. Tàna oleks vòinud punaseid korjama minna, aga vihma sajab ja pinnas on liiga pehme. Homme lubatakse ka vihma. Mehed, kes muidu viinamarju korjaks, hàngivad Kyla baaris vihmavarjus ja arutavad murelikult, et erinevalt eelnevatest aastatest pole yhelgi tootjal veel tànavuaastasele veinile tellimusi tulnud. Hommikul vedeles tee peal kassi laip. Lòmastatud koljuga. Yhesònaga meil valitseb siin eesti filmidele omane àngi ja lootusetuse atmosfààr. Kirjutage nyyd, lapsed, mis teil kòik halvasti làheb!

I hate Ryanair

Lòpuks ometi olen leidnud mòttekaaslasi, kellega jagada oma vihapurskeid valedest kubisevate reklaamide, reisijate hoolimatu kohtlemise, nòmedate vòileibade ja yldse kollase-sinise kombinatsiooni aadressil - www.ihateryanair.org. Juhhei!
Selle lehekylje kaudu jòudsin vahvale postitusele, kus hàrra Kenny Leg pàris humoorikalt oma Ryanairi-kogemust vahendab. Soovime nyyd, lapsed, ihateryanair kodanikele pikka iga ja tuult tiibadesse, sest Ryanairi trollid on vòtnud nòuks kohtu kaudu see julge ning ausameelne lehekylg kinni panna.

Ei pilvedele!

Tàna, kallis Kodumaa, tahaksin osaleda siinse blogi kommentaariumis alanud diskussioonides. Mòningane aeglus on tingitud sellest, et aeg-ajalt olengi selline... pika toimega. Umbes et augustis alanud teemasid kommenteerin oktoobris :)

Esiteks. Punasesòstra-beseekook. Ytlen kohe Anule vastuseks àra, et peale kahte ebaònnestunud kypsetust ja 20 muna raiskamist (kookide sisse làks 14, aga kolm làksid katki ja kolmel lasin hajameelsusest kollase ja valge kokku minna) olin sirgelt veendunud, et proua, kellele viitad, on valelik inimene. Teame kyll neid modelle nàiteks, kes dieeditavad ja oksendavad nii et higipull otsa ees, aga avalikkuse ees vàidavad, et sòòvad kòike, mis kamalu ette jààb. Novot. Ma mòtlesingi sapiselt, et ilmselt on too proua punasesòstra-beseekooki vàhemalt kaheksa korda kypsetanud ja see oli esimene mis tal normaalselt vàlja tuli ja siis minu kysimuse peale lihtsalt teataski hooletult:"Ahh see on nii lihtne ju!" Lihtne mai àss! Aga vbl on òigus hoopis Kittyl, kes ytleb, et maailmas ongi kahte tyypi inimesi? Yhtedel tulevad beseekoogid vàlja ja teistel mitte. Igatahes tahaksin siinkohal tànada kòiki empaatilisi kommenteerijaid, kes aitasid mul hàid òigustusi leida. Tòstangi siinkohal kàed ja teatan ylbelt, et ma ei olegi teil siin mingi kòrgharidusega kokk ega fyysik ja yleyldsegi aktsepteeritagu mind sellisena nagu ma olen koos kòigi mu puudustega ning ilma punasesòstra-beseekoogita. Kitty ja kòik daamid, kellel punasesòstra-beseekook vàlja tuleb, luban teil armulikult mind enda juurde kooki sòòma kutsuda. Nii tihti kui soovite. Mulle tundub, et làhim sihtpunkt on vist Oudekki :)
Ja kui siin òigustamiseks làks, siis tahtsin veel òiendada, et eile keevitasin kokku suurepàrase pasta seente ning pàikesekuivatatud tomati ainetel. Ise olen rahul.

Septembrikuus kirjutas Siisike sellest, et Saksamaal olla punased viinamarjad puha hallitanud. Mis viibki meid praegu vàga aktuaalse teema juurde, milleks on Montepulciano d'Abruzzo.
Ytlen kohe àra, et Roku Tòòkas Isa neil pàevil àngi ja depressiooni kehastus. Tema aastatepikkune kogemus ytleb, et kui nyyd kohe punaseid àra ei korja, siis hallitavad tàiega làbi. Eriti, kui vihma tuleb. Roku Moodne Vend aga paneb panuseid selle peale, et vihma ei tule. Nimelt suhkrusisalduse poolest on viinamarjad ysna-ysna valmis. Aga vàrvi ja hapete poolest ei ole tàielikult valmis. Lihtsustatult òeldes saab praeguse kypsusastme juures enam-vàhem keskmise lauaveini juba kàtte. Aga kui tahaks intensiivset vàrvi ja pisut huvitavamat karakterit, mis yhtlasi pòhjendaks veini panemise meie yber-nooblitesse prantsuse tammevaatidesse, siis peab ikke ootama.
Eile kàisin vaatamas ja peab tòdema, et pisut hallitust on. Aga kui vahepeal vihma ei tule, siis oleme pààstetud. Kui aga vihma tuleb, vajub Roku Moodsa Venna gambiit sisinal kokku. Pilved ei ole neil pàevil yldse me sòbrad.

Paula kysis, et kuidas lòppes veiniesitlus Vàhetuntud Austria Suusakuurortis. Jah, sellega on nagu punasesòstra-beseekoogiga. Kogu aeg olen tahtnud kommentaarida, aga pole rea peale saanud. Yhesònaga, ajaloolise tòe huvides tuleb òelda, et arve maksti ilusti àra. Aga restoran pandi kaks pàeva peale meie veinide esitlust kinni. Kokk làks àra ja uut ei leitud. Erinevalt Eestist eelistatakse Itaalia kultuurikontekstis yldiselt mitte otseselt vigadele osutada vòi syydistada, mistòttu me polegi siin perekeskis arutanud, et mida sellest kogemusest òpiti. Mina òppisin kogemusest niipalju, et ilmselt on austerlased vàga ausad inimesed. Itaallased poleks kyll arvet àra maksnud.

Tànane pilt on eilsest suursyndmusest. Seoses sellega, et valmistame tànavust Pinot Grigiot ette pudelisse panemiseks, sai teda filtrereeritud. Vaadake, milline erinevus!

Tervitusi suvekleitide pealinnast!

Maailma parim koht suvekleitide ostmiseks on - sametkardinad avanevad trummipòrina saatel - Dublin. Siin on nii hekkis suveilm kogu aeg, et suvekleidid on aastaringselt 50% vòi 70% allahindlusega. Itaalias elavatele inimestele on see hea uudis.
Varsti, sòbrad, kirjutan teile pikemalt. Vabandus on banaalne nagu alati - nii palju on juhtunud, et pole aega olnud siin blogis askeldada. Lihtsalt tahtsin praalida, et eile tegin jàlle mingi ulmelise àritehingu tòòintervjuu ja teatri vahel.
Pidin ma teatrist juttu tegema! Nyyd kyll enam pidama ei saa. Nimelt kàisime eile vaatamas Gaiety Theatre's akrobaatilist tantsuetendust "Circa". Piletit polnud sinna lihtne saada. Nimelt hààldasin "Circa" korralikult itaalia keeles "tsirka", sest see on ikkagi itaaliakeelne sòna, aga hiljem selgus, et kohalikud ytlevad "sòrka". No vahva siis.
Etendus algas paljutòotavalt. Lavale viskus mees. Lihtsalt vasakult poolt lendas peale.
Edasi làks akrobaatika nii kàest àra, et nàiteks mingi lihtne kompositsioon kolmest mehest, kes yksteise òlgadel seisavad, nii et kòige ylemine on yhe kàe peal pea alaspidi, tundus pàris labane juba. Eriti avaldas mulle muljet stseen, kus hoogsalt, aga selle eest elegantselt, naisi heideti vasakule-paremale. Grande finale's heitsid kaks meest yhe naise hooga vasakule. Daam lendas mààramatu tyhjuse suunas justkui kahurikuul ning viimasel hetkel sisenes lavale atleet ja pyydis ta elegantselt kinni. Parema kàega, nii et daam jài atleedi paremale peopesale silla asendis. Yhesònaga vàga kunstiline ja metsik.
Kui esimene vaatus làbi sai, tòmbasid nii akrobaadid kui publik pisut hinge ning teises vaatuses làks asi pàris kàest àra. Toodi trapetsid, kòied, ròngad ja igasugu muud abivahendid vàlja. Trapetsinumbri ajal - mees seisab trapetsipulgal pea peal, puudutades mòlema suure varbaga òrnalt kòisi ning tema allapoole sirgelt vàljasirutatud kàte otsas vàànleb naine kujuteldamatutes joogapoosides) oleks kyll tahtnud pysti tòusta ja hòigata:"Okei-okei! Ma usun kyll, et olete tublid. Teeme nyyd nii, et siit edasi enam ei làhe!" Aga ei. Jàrgnesid numbrid, mille kàigus yks tyyp seisis pea alaspidi, aga toetudes mitte kàtele, vaid kolmele nàpule ning publiku hulgas erilist kahinat tekitav stseen mehe ja naisega. Muidu tavaline ronimine ja akrobaatika, aga naisel olid jalas punased stilettod, millega ta alustuseks astus mehele selga, hiljem òlgadele, kòhule ja kubeme piirkonda. Mees, mòistagi, ei pikutanud niisama, vaid samal ajal seisis nàiteks kàtel vòi vòttis silla asendeid sisse jms.
Kui mul piletit kotis poleks, siis arvaks, et nad olid restoranis mu pasta sisse LSDd pannud ning nàgin seda kòike unes. Ahjaa, kiire otsing youtube's pakkus nàiteks sellist videot trupi igapàevasematest numbritest.
Nyyd pean kyll lennukile jooksma. Ryanairi trollid juba ootavad avasyli!