sabato, aprile 25, 2009

heihopsti!

Oi!

(jah, siin Rios tervitatakse sedasi)

Veel ei ole siin Rios eriti glamuurseks làinud.

Sel nàdalal on palju tòòd olnud. àratus kl 6. Kiired kòned skype kaudu Eestisse ja Itaaliasse. 6.45 hommikusòòk. 7.00 sòit kontorisse ja siis tòòpàev umbes poole kaheksast hommikul yheksani òhtul. lòuna jaoks pole eriti aega jàànud. òhtuti mòtlesin ikka, et proovin hotelli spordisaali kasutada, aga selle asemel olen hotelli restoranis sòònud nagu loom. Rokul on lootust septembris sydamliku paksu pruudiga abielluda, kellel on ebakorrapàrase toitumise tulemusena ohtralt sapikive.

Oh ja Itaalia kolleegid on kohutavad viripillid! Toit on imelik! Hotell on kole! òhk on liiga niiske! òhukonditsioneerid ei meeldi! Vihma sajab siis, kui ei pea sadama! Brasiilia kolleegid ei rààgi itaalia keelt piisavalt hàsti! Kontor on liiga kylm (vt òhukonditsioneerid) ja kole! Ehitusmehed teevad kontori akna taga liiga palju myra ja yldsegi nad ei jòua àra oodata, millal siit minema saab.
Eile andsin neile yhe asja teha ja siis nad ohkisid ja puhisesid, et nad peavad tòòd tegema selle asemel, et kontorist kl 12 àra minna. tramaivòi!

Yhesònaga, mul on tegelikult ka palju tòòd, nii et teatasin viripillidest itaalijakolleegidele, et mul on siin vaja emailidega tegeleda ja ei saa tulla vaatamisvààrsustega tutvuma. peamine pòhjus oli tegelikult see, et nende negatiivne energia on pàris tyytu. Arvan, et làhen jàrgmisel nàdalavahetusel Brasiilijakolleegidega hàngima, kes on palju positiivsemad ega koorma mind tobedate pseudoprobleemidega.

tàna hommikul olen mònusasti maganud, sokid àra pesnud, ohtralt skype'i kasutanud, eesti lehed làbi lugenud, hommikust sòònud ja nyyd làhen bassseini (vt pilti!). Imeline puhkus!

Emaile vaatan natukese aja pàrast, umbes peale lòunat vòi nii...






domenica, aprile 19, 2009

Rio vàhemtuntud kylg

Kes viitsib rannast paar sammu eemale jalutada, ilmselt avastab, et Rio de Janeiros on vàga osavad graffiti-meistrid. Vaadakem ja imetlegem!













venerdì, aprile 17, 2009

Rio rand

Heihopsti! Tàna hommikul olen juba pàris terve.
Hommikusòògibufeed rappisin nii, et sellest kogusest saaks vist viis paljulapselist neegriperekonda nàdal aega sòònuks.

Yhtlasi vòtsin julguse kokku ning hoolimata tervisekaitsespetsialistide (jah, meil tòòtavad sellised) tungivatest keeludest ja manitsustest, làksin yksi randa jalutama. Kòikide oma juveelide, krediitkaardide ja gucci papudega (tervitused P-le, kes mind emalikult nende papude juurde juhatas!).

Vòin siinkohal tàheldada, et keegi ei yritanud mind àra ròòvida, kahtlased inimesed ei jàrgnenud mulle ning vàhe sellest - ònnestus isegi randa pisut filmida.

Panen selle amatòòrfilmi teile siia yles. Barra rand Rios on tàpselt selline nagu ma ette kujutasin, sinine meri, vahvad lained, valge liiv ja kòrghooned tàpselt ranna ààres.



video

giovedì, aprile 16, 2009

Brasiilia - teateid pàriselust

Meil siin Rio de Janeiros on sygis ja valmivad... khm... troopilised òunad. Vàhemalt eile tellisin hotelli restoranis troopiliste puuviljade valiku, kus domineerisid troopilised òunad. Taldrikul leidus ka troopilisi banaane ja troopilisi ananasse. Kòik kokku maitses nagu tyypiline Selveri kaubavalik.

Alustuseks pean ytlema, et my esimesed pàevad siin Rios ei ole pooltki nii glamuursed kui ma ootasin. Nimelt ònnestus mul haigeks jààdan, nii et veedan pàevi medikamente kròbistades ja hotelli aknast vàlja vaadates. Vaate yle eriti ei kurda. Taamal paistab muide Ipanema rand.




Kui pàevad làbi hotellis lesida, ei ole eriti, millest kirjutada. Tunnid venivad justkui tatt. Vahin hotelli ankast vàlja, kòhin, magan ja panen silmatilku. Samas on mul kòik hotelli aknast nàha olevad ojektid tàpselt kaardistatud. Kui nii edasi làheb, siis vast hakkangi memuaare kirjutama Milaano elust.
Kui vaate juurde veel hetkeks jààda, siis tahaksin teiega jagada yhte vàga edevat vaatepilti.



Kas pole vahva - maja Rio de Janeiros mere ààres ja pealekauba veel hiigelsuur bassein, vaatega ookeanile. Ei alahindaks ka seda palmisaarekest keset basseini. See bassein on pàris suur. Pildi peal ta vast nii suur ei paista, aga ma arvan, et pikem osa on 50 m kohe kindlasti. Oh nii noobel...
Tàna kolisin teise hotelli. Vòin teile òelda, et siin nàen aknast palme, hotelli basseini ja teiste tubade aknaid.

Kui ma veel haige ei olnud (ehk esimesel pàeval) kàisime pisut Rios ringi.

Yldiselt on Rio ymbes selline nagu ma ette kujutasin. Kòikjal kòlavad pàriselt ka samba ja bossanova rytmid. Inimesed on vàga pàevitunud ja mehed hàngivad ringi palja ylakehaga. Caipirinjat juuakse siin justkui vett toidu kòrvale. Aga vòib-olla mul siin lihtsalt joodik-kolleegid. Olen juba kuulnud uutest huvitavatest caipirinja trendidest – nàiteks rummi asemel sake ja laimi asemel maasikad. Kui terveks saan, teen nendega làhemalt tutvust.

Otse loomulikult kàisime Rios esimese asjana vaatamas Kristuse kuju. Kui treppidest yles ronisin ja Kuju paistma hakkas, tegi L minust sellise pildi kus mina seisan, kàed laiali, ja minu taga on kuju, kàed laiali. Arvasin, et vàga originaalne foto tuli. Kui Kuju jalgade ette jòudsime, siis kòik turistid lasid end sedasi kàed laiali pildistada. Niipalju siis minu originaalsest ideest...

Vaateplatvormilt avanes suurepàrane vaade linnale. Brasiilia kolleeg E tutvustas pòhjalikult, kus asuvad Rio kuulsad slummid ja meie kontorid ja lennujaam. Slummid on vàga intrigeerivad. Ma veel kogu andmeid nende kohta ja loodan teiega peatselt jagada hulgaliselt huvitavaid taksojuhtide ja kolleegide kàest hangitud infokilde.

Hàngisime ka Santa Teresa linnaosas. Ma pole Riot eriti veel nàinud, aga Santa Teresa on mu lemmik. Seal on antiiksed trammid ja boheemlased ja nummid majad. Hooned olid nii lagunenud, et ise seal kindlasti ei elaks, aga tore oli neid vaadata ja imestada. Ma pole veel seisukohale jòudnud selles suhtes, et kas Rios on mingi tòsisemat sorti pommitamine toimunud vòi jààb boheemlastel lihtsalt tòòriistadest ja oskusteabest puudu.
òhtu hakul jòudsime Ipanema randa. Seal oli yks vàga popp putka, kus pakuti Rio parimaid krevette (So good to die for!).
Proovisin seal putkas uudset jooki - kookosevett.
Ma ei tea, kas seda asja eesti keeles kookoseveeks nimetatakse, aga pòhimòtteliselt tegi muhe onu rohelisse kookospàhklisse augu, kust siis kòrrega kookose sees olevat vedelikku vòis imeda. Arvan, et tòmbasin vist liitri kookosevett rindu. Teised ei julenud proovida. Retrospektiivis olukorda hinnates vòin òelda, et mina olen nyyd haige, aga nemad ei ole...

Yleeile pidime minema Lapasse sambapeole. Teised kàisid ja jàid vàga rahule. Kuuldavasti ringlevad juba kompromiteerivad videod briti ja soome kolleegide noviitslikest sambaliigutustest peale ohtrat tantsuòli (caipirinja) tarvitamist. Kui terveks saan, siis làhen ka sambapeole ja kirjutan teilegi.

Sukeldun nyyd tagasi tekkide-patjade maailma. Tsau!

martedì, aprile 07, 2009

Pidzaamaga magamise kasulikkusest

Kunagi, kui oli veel meie armastuse koit, kàis Roku mul Eestis kylas.
Mòistagi oli kòik oli vàga tore ja romantiline sinnamaani, kui my sydame prints helesinise puuvillase pidzaama selga ajas. Kuna ma ise eelistan riieteta magamist ja kuna pidzaama polnud yldsegi mitte armastuse koidule kohane ròivastus, kysisin kohe huvitatult, et kuidas siis nyyd àkitselt selline puuvillane pidzaama ja kas et ilma ei saaks. "Aga mis siis, kui maavàrin tuleb?", kysis Roku selle peale vastu. Vòrdlemisi ootamatu vastus, kas pole?

Esmaspàeva òòsel taipasin alasti magamise eluohtlikkust tàiel mààral.
Poole nelja paiku àrkasin selle peale, et kogu maja kòikus.
Kuni mina virgusin ja seedisin mòttes kòikuva maja ning Roku hòigete "Maavàrin! Kàhku toast vàlja!" aktuaalsust, oli mu sydame prints juba viuh! pysti ja siuh! riided selga tòmmanud (ta on vahepeal hakanud minu eeskujul alasti magama).
Olin vàga àrevil. Mida panna selga? Tòmbasin jalga esimese kàttejuhtuva esmena lillelised pidzaamapyksid. Oot-oot ma pean ju nende pykstega nyyd tànavale minema! Vahetasin tobedad lillelised soolikad korralike teksade vastu, siis kobasin veel yhe kàega tenniste paelu kinni panna ja teise kàega arvuti jàrele, et vaadata, kas ehk internetis juba mingeid uudiseid leidub.
Mòistagi làks http://www.ansa.it/ aadress mul suure kiirustamisega meelest àra ja siis tuli veel jope jàrele haarata ja jàin veel hetkeks mòtlema, kas peaks ehk vett kaasa vòtma (noh nii igaks juhuks). Roku aga tiris mind otsustavalt kàisest ja jòudsin - viisakalt riietatuna - tànavale.
Edaspidi magan igaks juhuks pidzaamaga. Sellisega, millega kòlbab tànavale minna.

Piazzal hàngisidki juba unised pidzaamades inimesed, autod olid liikvel ja kodanikud selgitasid kes kuidas maavàrina tòukeid tundnud oli ja mida sellest kòigest arvanud.

Abruzzo elanikud on maavàrinatega vòrdlemisi harjunud ja teavad, et maavàrina puhul tuleb majast vàlja minna, enne kui jàreltòuge tuleb ja soovitavalt autoga ringi sòita. Soovitavalt lagedate kohtade peal. Istusime meiegi autosse ja sòitsime ringi. Tànavatel oli teisigi sòitjaid. Mòni oli keset ringteed parkinud, kus yhtki maja ega puud ymberringi polnud.

Vaatasime naljakalt riides inimesi. Stiiliedetabelit juhtis pikk keskealine mees - sonimyts, pàikeseprillid, jope. Jopest allpool hòljusid meretuules hommikumantli hòlmad ning puuvillased pidzaamapyksid laperdasid kòhnade jalgade ymber, mille varbaid katsid mugavaks tallatud toatuhvlid.
Yritasime raadiost mingeid uudiseid kuulata, sest Roku oli juba kindel, et epitsenter asub L'Aquilas. Uudiseid ei olnud, naasesime tunnikese pàrast koju tagasi ja pugesime teki alla. Igaks juhuks pidzaamad seljas ja isegi sokid jalas.

Kahe tunni pàrast nàgime teleuudistest, mis tegelikult juhtunud on.
Olen kurb ja sònatu.

PS! Kui mònel L'Aquilas elaval eestlasel ajutist kodu vaja on, siis meil Francavillas on ruumi kyll.

giovedì, aprile 02, 2009

Valmistun Brasiiliasse sòiduks

Tegin nàiteks kultuurierinevuste testi, mòistmaks kuivòrd mu vààrtused brasiillaste omadega sarnanevad. Brasiillastega ma eriti yhiseid vààrtusi ei jaga, kyll aga ilmnes, et olen peast 'keskmine rootslane'. Skaala peal yhtivad kòik mu vààrtused tàpselt keskmise rootslase omadega.

Olen tegelenud viisaprotseduuridega. See on olnud pikk ja kurnav. E-kirjad ja telefoni teel peetud vàitlusolympiaad ja mòned jàrjekorras seismised. Nyyd vist on lootust, et jàrgmisel nàdalal viisa kàes. Itaalias òpitud elutarkuste rakendamisest oli palju kasu.

Yldiselt on mul Brasiiliast vàga konkreetne ettekujutus. Rannad on kòik valge liivaga ja vesi on tyrkiissinine. Liiva on mòned meetrit ja siis tulevad kohe valged kòrghooned.
Naabri kàest kuulsin, et Brasiilias saavat vàga hàid smuutisid ja kui randa minna, siis vòib lamamistoolil pikutada ja kelnerid toovad smuutisid kàtte.
Naaber on brasiillane ja kui ta Brasiilia rannakombestikust rààkis, oli ta hààles tunda nukrat nostalgiat. Usun ka, et valges pintsakus kelnerid ja smuutid on palju nooblim, kui Itaalia rannad - tihedalt pàevavarje tàis topitud, lapsjumalad karjuvad ja pissivad igal pool ning baaris myyakse e-jààtisi ja pizzalòike. Noh ja mòistagi on Brasiilia rannad mu ettekujutuses kohe eriti palju nooblimad kui Eesti rannad, kus inimesed vedelevad palja maa peal, kòrkjad istmikku torkimas, sòòvad kodust kaasa vòetud keedumune ja sisistavad oma lapsjumalatele:"àra karju!"

Mòistagi ootaks juba lennukis bossanovat ja sambarytme ning rohe-kollastes kostyymides stjuuardesse, kes nàevad vàlja nagu Gisele.
Hotelli bassein eeldan, et vòiks olla vabas òhus ja siis ma hommikuti ujuks seal ja òhtuti kàiks sambaklubides puusa nòksutamas.
Mòistabi eeldab Brasiilias viibimine hàngimist nooblitel kontserditel ja plaadipoodides, mohiitosid ja kaipirinjasid ning flirti kohalike tòuisastega, kes on minust 12 aastat nooremad, 20 cm lyhemad, aga vàhemalt vòiksid vàlja nàha nagu Enrique Iglesias.

Selline oli siis minu ettekujutus Brasiiliast. Kui kohale jòuan, kirjutan teile pàriselust.

Olen tegelikult pisut mòtlik ka, sest kòik itaallased rààgivad, et Rios ei tohi vàlja minnes ehteid kanda, sest need ròòvitakse àra.
Rààgitakse veel, et turvalisuse huvides tuleb raha hoida eraldi taskutes ja et isegi kàekotiga hàngimine pole soovitav, sest see vòetakse àra.
Olen kuulnud ka lugusid inimestest, kes ròòvitakse tànavalt àra ja siis pekstakse niikaua kuni pangakaartide pin-koodid meelde tulevad, et siis kurikaelad saaksid kontod rahast tyhjaks tòsta. Intrigeeriv...

things you never want to hear from it helpdesk

/helistan helpdeski, selgitan probleemi/

"Umm.... madam... today we have a chaos with servers.."

/làheb pisut aega mòòda, tòòkas hindu kròbistab klahvide kallal/

"Ouch!"

/kostub tòòkat klahvide klòbinat, seejàrel vaikus enne tormi/

"Jesus Christ!!"