cantina

Tàna tahaksin tutvustada teile meie cantinat.
Cantina projekt venib nagu tatt. Ytleme nii, et Roku on ca 2005 aastast rahastamise taotlusi teinud, erinevaid tegevuslube kysinud ja Itaalia riigile juba 5000 eurot makse maksnud firma loomise eest, mis pole veel tegevust alustanudki.

Ma ei tea miks, aga kòik, kellega ma projektist rààkinud olen, arvavad, et veinitootmine on glamuurne tegevusala. Umbes, et sygisel sammud lauldes viinamarjaistandusse, korjad viinamarjad kàrusse. Pàrast tallad viinamarjad sodiks (lauldes, mòistagi) ja jàtad tsisterni fermenteeruma. Vahepeal kòik tsillivad ning mòne aja pàrast ilmub ei tea kust tolmune pudel vòi tammevaat ning kallatakse jooki tàpselt òige kumeruse ja suurusega peekritesse. Taustal paistab mòistagi lòputute mòòtmetega viinamarjaistanduse taha loojuv pàike.

Tegelikult on viinamarjade pidamine yks jòle rassimine aastaringselt.
Veini valmistamine on veel jòledam, sest vein kergesti pekki minna. Uskumatu tòesti, kui kergesti vein vòib pekki minna. Oh ja siis tuleb Itaalia maksuametiga asju ajada! Ja yldsegi ma vaatan, et veinitootjad joovad tàiesti suvalistest klaasidest. Olen vàga erutatud sellest kòigest!

Igatahes. Tànavu on vòrdlemisi reaalne pangalaenu ja noorte pòllumeeste toetust saada, mistòttu eelmisel nàdalal algasid cantinas hoogsalt ehitustòòd.
Hoone sai pystitatud juba 2005 aastal, aga nyyd on selgunud, et peaks pisut laiendama, et tsisternidele ja asjadele ruumi teha.
Siin nàete esimese nàdala tulemust ehk auku! Sinna auku tuleb yks kaldtee ja augu juurde tulevad tsisternid, kus veini esimeste kuude jooksul hoitakse.

Cantina keldrikorrusele, mida nàete pisut vasakul pool, tulevad vàiksemad tsisternid ja vaadid.

tànavakunst

Peale Rio de Janeirot on mu graffitiradar vàga tundlikuks muutunud. Nàiteks mòne pàeva eest avastasin siin Milanos omapàrase kujundi (Cimitero Monumentale làhedal).

Sòitsin Kujundist taksoga mòòda, vaatasin - milline huvitav Kujund! - ja tegin pilti. Taksojuht kiitis takka, et talle ka meeldib seinamaalinguid pildistada.

Ja eile kuulsin teleuudistest mingist Milanos aset leidvast tànavakunsti nàitusest, kus nàituse korraldajad kodanikud arutasid, et Milaanos on palju tyhje seinu, mis tuleks tàita kauni kunstiga.

Ootan huvi ja pònevusega, sest siinsed rassi- ja klassiviha òhutavad sònumid on vòrdlemisi labased vaadata.

Kui juba tànavakunstist juttu tuli, siis eile sòitsin mingitest ràndom tellingutest mòòda, mille kylge keegi oli hiigelsuure rohelise godzilla kinnitanud. Kujutate pilti?! Kui mul kunagi elus ònnestub neist tellingutest pàevavalgel mòòduda, siis postitan teilegi ylesvòtte.

kuidas aru saada, et on aeg dieediga algust teha

heihopsti, lugejad!

tàna tahaksin teiega jagada empiirlisi tàhelepanekuid sellest, kuidas aru saada, et Brasiilias vohmitud assaiid ja loomade laibad on tekitanud situatsiooni, millest ainuke vàljapààs on dieet.

Nimelt eile valvelaua-Giuseppe teatas kòigepealt, et tema arvates olen ma rasvunud (ingrassata) ja siis kysis, et kuidas mu enesetunne on ja et ega ma rase pole.

Kas teile on kunagi keegi nii karmil moel òelnud, et oled paks?

Homme hakkan dieeti pidama!
Tàna enam ei saa, sest sòin juba cornetto ja pool lihavòttemuna àra ning òhtul peaks kalarestorani minema.

Orhideehuvilistele

Nagu mainitud, on Rio botaanikaaias vàga esinduslik orhideekogu. Allpool mòned nàited orhideekogust, mille nàgemisest G-l ysna halb hakkas. Kui olime orhideemajaga poole peale jòudnud, pògenes ta ummisjalu ja hiljem teatas, et ei suuda enam mitte yhtegi orhideed nàha.


Selline nàebki vàlja orhideemaja. Pòhimòtteliselt on see ringikujuline hoone, tiik keskel ja orhideepotikesed seina ààres. Rahvas sahistab làbi maja ja pildistab telefonidega orhideesid.



Tavaline orhidee.

Vàga lopsakas orhidee.

Siin aga minu lemmik-orhidee. Kas pole stiilne?

See siin on orhidee, mis pole yldsegi eriti orhidee moodi.

Tànaseks vist aitab orhideedest...

Jàtkates botaanikaaia teemal

Siin maaliline vaade Corcovado màele, kus seisab Kristuse kuju. Pean ytlema, et Rios on vòrdlemisi lihtne liigelda. Yhel pool meri, teisel pool màed ja Kristuse kuju enam-vàhem keskel.



Siin nàide hiigelbambustest. Tegelikult oli seal igat liiki hiigelbambuseid, aga need annavad teile enam-vàhem ettekujutuse.

Siin aga yks vàga huvitav asi. Tundub olevat mingi òis vòi vili, aga tàpsemalt ei oska òelda.

Lapa, Feira Hippie ja Jardim Botanico

Nyyd siis paar sòna kohtadest, mida me eile ja tàna kylastasime.

Eile soovitati meile Lapas asuvat Rio Scenariumi, kus kuulu jàrgi saab syya, vaadata live esinemisi ja sambat tantsida. Vòin siinkohal kokkuvòtvalt teada anda, et see on mingi linnalegend ilmselt. TEGELIKULT oli Rio Scenarium boheemlaslikult elegantne kolmekordne maja, mis oli rahvast nii paksult tàis, et lauad olid inimestest pungil, isegi pystiseismiseks polnud ruumi ja teenindav personal oli nii yletòòtanud, et nad ignoreerisid tàielikult meie làhenemiskatseid. Peale pooletunnist pingutamist, andsime alla ja vàljusime. Vihje - kui kaebate yksehoidjale, et teil ei ònnestunud mitte midagi tellida, siis ei pea vàljapààsutasu maksma.

Tàna kylastasime hipiturgu (Fiera Hippie). Hipiturg oli peamiselt turistidele orienteeritud. Domineerisid naivistlikud maalid neegrinaistest ja seemnetest-puidust valmistatud ehted. Kuna turg asus pargis, mille keskel oli purskkaev, siis kokkuvòttes siiski vàga sympaatne elamus. Hinnakujunduse osas vòin òelda, et see on ààrmiselt paindlik - tyybid vòivad kysida maali eest 900 reaisi aga vòivad anda àra ka kolm suurt 150 eest. Need on tàna kuuldud konkreetsed hinnad.

Peale hipiturgu kruiisisime botaanikaaeda (Jardim Botanico). Vot see on kylastamist vààrt koht. Kuna yks pilt rààgib rohkem kui tuhat sòna, siis allpool mòned pildid. Rio botaanikaaed olla maailma botaanikaaedade esikymnes, seal on vàga esinduslik orhideekollektsioon. Yldse olla Brasiilias kòige rohkem orhideeliike maailmas - nàiteks kui kogu Euraasias on umbes 600 liiki saadaval, siis Brasiilias on 2500. Nyyd mòistan, miks siin Rios igasugu ràndom kontoreid ja poode orhideedega kaunistatakse.


Siin valik tyypilisi Eesti toalilli.

Siin aga vàga huvitavad vesipalmid.

Saage tuttavaks - ainuke lind, keda botaanikaaias nàgime.

Siin aga pikad-pikad palmid. Ma arvan, et umbes nii nàevad mind pisikesed hiinlased.

Tegus pyhapàev Rios

Tànase pàeva uudised: olen joonud puuviljamahju nagu hobune ning siin Rios lòppes àsja jalkamàng, kus vist vòitis Flamengo Botafogot. Inimesed juubeldavad, ilutulestik pragiseb. Hotelliaknast nàen palja ylakehaga mehi ròdul hyplemas ja kogu maailmaga oma ròòmu jagamas.
Hommikul vara kihutasime kòik Ipanemasse. Minul oli kindel plaan acai-smuutiga tutvust teha, S tahtis kindlasti kunstiturule jòuda ning N ja G lihtsalt rippusid meil jala kyljes.

Yhesònaga, nii kui Ipanemas taksost vàljusime, tòmbas mingi maagiline vàgi itaaljakolleege kohvibaari suunas.
Baaris oli pàris naljakas, sest itaallased tahtsid leti taga pysti seistes kohvi juua, aga teenindajad soovitasid neil lauda istuda. Itaallased siis seletasid, et nad vòiks rahulikult leti taga àra juua oma kohvi. Brasiillased vastu, et vaadake, meil siin ju vabu laudu on kyll. Itaallased selgitasid, et neil on vàga kiire (pange tàhele, et oli pyhapàeva hommik ja neil polnud mingeid plaane). Lòpuks me ikkagi saime need kohvid leti ààres àra juua. Muhelesin nagu myrakaru. Muide vestlus kàis vaheldumisi itaalia ja portugali keeles.

Kohvipaaris lokaliseeris mu acai-radar mahlabaari, nii et tirisin reisikaaslased otsustavalt baarist vàlja. Mahlabaar oli vàga intrigeeriv koht, sest menyy oli vaevalt arusaadav. Tegin sellest igaks juhuks pilti, et jàrgmiseks korraks mind huvitavate puuviljade nimed pàhe òppida

Acaiga làks kergelt. Pomisesin, nagu D oli òpetanud:"Um assaii puh favoh!". Smuutimees mòistis mind suurepàraselt ning acai kohta vòin siinkohal kòigile smuutihuvilistele òelda, et see nàeb tòesti vàlja justkui sokolaad, aga maitseb nagu kergelt jahune marjamòks. Ma vòiks seda kogu aeg hommikuti syya.
Acai annab vist ka metsikult energiat. Igatahes S, G ja N olid lòunaks ysna loppis ja vàsinud, istusid pingil nagu kolm jahukotti. Mina aga kekslesin ròòmsalt ning talutasin neid uute vaatamisvààrsuste suunas.

ààremàrkusena vòiks veel lisada, et hiljem jòin yhes teises kohas pool liitrit mangosmuutit peale, seejàrel Starbucksi caffe mocca branco (white chocolate mocca, suurus Grande) ning àsja sain hakkama 300 ml òllega.

Felipe ja Tiago

Tere jàlle.

Kòigepealt aitàh anonyymsele lugejale, kes aitas sònastada mu portugalikeelse enesetapukirja.

Tàiesti uskumatul kombel ònnestus juuksuriskàik suurepàraselt.

Kui kohale jòudsin, ilmnes, et juuksur Felipe ei rààkinud sònagi inglise keelt, aga silmapilkselt ilmus kapi tagant vàlja juuksur Tiago: "My name is Tiago! As in Santiago!"

Hàsti siis. Felipe ja Tiago nàgid vàlja vàga muhedad ja heterod. Felipe oli nagu Koit Toome, aga ilusam ja pàevitunum. Tiago oli vàlimuse jàrgi hinnates ilmselgelt hetero ja surfar. Tiago hiljem rààkis, et ta vabal ajal ainult surfab ja et ta on elanud Sidneys (amazing waves!!) ja Londonis (how nice city!) ja kàinud Milaanos kuulsa seleebriti-juuksuri Aldo Coppola juures ametit òppimas (do you know how old is Aldo Coppola? I never saw him!).

Felipe oli sònaahtram. Sahistas peaaegu tund aega hoolikalt fooliumiribadega ja kui pesuks làks, ilmnes, et Felipe ei olnud vist tulemusega vàga rahul. Kuulsin kuidas ta Tiago ja administraatoripreiliga murelikult portugali keeles arutas, et jàrsku ma ei maksagi neile tòò eest, sest triibud ei kukkunud nii valged vàlja nagu peaks. Olin kukaltpidi kraanikausis, yritasin peeglist uut juuksevàrvi tuvastada ning valmistusin pingelisteks làbirààkimisteks.
Tiago ja Felipe katsusid mòtlikult mu kiharaid. Kòik prouad salongis vaatasid huvitatult ning yks andis portugali keeles nòu, et pangu poisid mu juustele sinist juuksevahtu peale, et tulemus blondim oleks. Kòik see tàhelepanu oli vàga murettekitav, mistòttu uurisin Tiago kàest inglise keeles, et kas kòik on hàsti. Kavalpea Tiago vastas, et àrgu ma muretsegu ja pesi kiirelt mu juuksed puhtaks. Ma siis ka ei hakanud seletama, et tegelikult ma sain pàris hàsti aru, mida nad rààkisid.

Igatahes hetkel tundub, et pàris normaalsed triibud tulid - vàga peenikesed ja naturaalsed.
Tiago vist nii ei arvanud, sest Felipe lykati mingi ràndom proua lokke pesema ja Tiago isiklikult vormis mu metsistunud lòngadest moodsa poisipea.

Operatsiooni lòpetuseks arvas Tiago, et ma vòiks teenuse eest maksta 100 raha rohkem, kui eelnevalt sai kokku lepitud. Ma siis arvasin mòtlikult, et ma ikka maksaks niipalju nagu alguses rààkisime. Tiago ei vaielnud vastu. Suhteliselt kummaline làhenemine hinnakujundusele.

Nyyd olen hurmavalt kaunis ja blond ning Atlandi ookeani sòòstmise asemel sean sammud samba epitsentrisse Lapasse. Jah, saatus on vahel ypriski ettearvamatu.

hype tundmatusse

Teate, ma olen kohutavalt erutatud praegu!

Poole tunni pàrast ootab mind hotellijuuksur Felipe, kes peaks mulle tegema corte feminino ja balayagem. Oheiteagi mis sellest vàlja tuleb. Ma ise ootaksin, kui see Felipele tyli ei tee, vàikest lòikust ja heledamaks toonitud salke.

Mu lòngad on nii hirmsasti vàlja kasvanud, et hetkel on valida kahe perspektiivi vahel. Esimene variant on bad hair day senikaua kuni Itaaliasse armastatud proua Assunta juurde naasen ehk kuni 15 Maini. See on pàris masendav perspektiiv, kuna bad hair day on juba paar nàdalat tàies elujòus ja ma ei tea, kas ma pean 15 maini vastu.

Teine perspektiiv on juuksur Felipe siin Rio de Janeiros. Ma loodan vàga, et ta on tundliku esteetilise nàrviga, aga mitte liialt avangardistlike eksperimentide himuline sydamlik pede.

Niisiis, varsti kirjutan teile jàlle.

Kui enam ei kirjuta, siis olen end peale peeglissevaatamist Atlandi ookeani uputanud, olles eelnevalt visandanud sònumi:"Felipe, raisk, sa ajasid mu elu kòik hukka ja ma hakkan sind nyyd fakken kummitamas kàima!" Kuidas see portugali keeles tàpselt kòlama peaks?

pàeva kysimus

Tàna ma tahaksin teada saada, kas brasiillaste jaoks on Bebel Gilberto umbes justkui Anne Veski eestlastele. Ja kui nii ongi, siis kas Bebelist ollakse samamoodi tydinud nagu Annest?

On tòòrahva pyha ja ma teen hotellis tòòd. Vòrdlemisi plass lugu.