venerdì, novembre 28, 2008

alustuseks ylistuslaul ja lòpetuseks hate mail

Kusjuures mulle sobib Milaano.

Milaanos on piisavalt seda, mis mulle Itaalia juures meeldib, aga samas on ta tuttavlikult pòhjamaine ja asjalik. Milaanos on suurlinna vibratsioone, kiirust ja elegantsi, aga ka itaallaslikku pàikeselist ellusuhtumist ja oskust elu nautida. Kusjuures tegelikult on Milaano parasjagu pisike, et mille liiga suur linn olla.

Olen siin alles neli kuud elanud, aga noogutan ikka veel heakskiitvalt, kui kohtan màrke làànemaise tsivilisatsiooni olemasolust -nàiteks smuutibaarid, parkettpòrandadad, Hàagen Dazs jààtis ja inimesed, kes oma koerte kaka kilekotti korjavad.
Tànavad on siin puhtad ja erinevalt Roomast ei tylita mind Milaanos fakken opportunistilikud geelipead, kes arvavad, et neil on òigus mind jàlitada ja karjuda:"Ciao bella! Ciaaaooooo belllaaaaaa! Ciaaaooooo! Ah! Ma perché non mi saluti?! Ah che stronza!" (vabas tòlkes: "Hei kaunitar! Heeeiiiii kaunitaaaar! Heeiiiii! òu, mis vàrk on et sa mulle tere ei ytle! Fakken bitch selline!")

Rooma mulle ei meeldi. Tehniliselt vòttes on kyll Itaalia pealinn ja suurem kui Milaano, aga minu arvates on ta lihtsalt yks suurekskasvanud provintsikyla, mitte linn. Ràpane, laisk ja pòhjendamatult ylbe.

"Aga Rooma kultuurivààrtused?! Arhitektuur ja kirikud ja puha!?" kysite ehmunult.
Hàsti. Kujutage ette harimatu inimese maneeridega daami. Selline, kes kòiki sinatab ja higilòhna ohtra parfyymiga varjata yritab. Odav sigarett auklike hammaste vahel tolknemas, yritab ta teilt haruldase Caravaggio maali nàitamise eest mòttetut rahasummat vàlja pressida. Teate kyll, et kysitav summa on puha skandaalne, aga kaval proua on mòistnud, et ainult TEMAL on Caravaggio maal ja et TEIL on hirmus tahtmine seda nàha. Pole muud teha, kui jàrele anda. Maksate nòutud summa. Proua annab vahetusraha tagasi, teile samal ajal suitsu nàkku puhudes ja tòmbab haruldase maali eest pàevinàinud sametkardina. Silmitsete lummatult meistriteost. Aga. Sygaval sisemuses pakitseb teil tundmus, et olete petta saanud, kuigi pole pàris kindel, kuidas tàpselt seda pettust defineerida.

Niisiis, olete kyll unikaalse kultuurivààrtusega vàga làhedalt tutvunud, aga ikka kuidagi nagu mòru tunne on eksole? Vot selline ongi Rooma minu arvates.

novembrikuu lumi

'I didn't sign up for this!' teatas H tàna hommikul kontorisse saabudes vàga resoluutsel toonil.

Fendi kàekott prantsatas lauale ja algas jopete-sallide-mytside eemaldamise protseduur. Yksikud lumehelbed pudenesid pòrandale, muutudes halogeenlampide kiirte paistel tillukesteks veetilkadeks.

Ma tunnen ka, et olen òrnalt pygada saanud.

Kui Itaaliasse kolisin, pildistasin jaanuarikuus vilju tàis mandariinipuud ja veebruaris jààdvustasin mobiiltelefoniga aknalaual hàngiva liblika.
Aga nyyd sajab Milaanos juba nàdal aega LUND!!

No ei pidanud ju nii minema, et ma kolin Itaaliasse elama ja korraga on mul kets lumine!







Allikas: Corriere della Sera kodulehekylg, Sergio del Rosso.


giovedì, novembre 20, 2008

saudiaraabia

Eile Roks ytles, et kuna Saudi Araabias ei nàe yldse naisi, on nii tema kui ka tema kolleegid hakanud mehi hoopis teise pilguga vaatama.
Kusjuures. Ma olen kogu aeg kahtlustanud, et islamimaades vohab pòrandaalune homoseksuaalsus.

Nàiteks eile hilistel òòtundidel olla Roku koos kolleegiga presentatsiooni meisterdanud. Oli hiline òhtutund ja Roku olla itunesi kàivitanud. Esimene lugu olnud Luca Carboni romantiline armastuslaul, mille peale Roku kolleeg kysinud kàrmelt, et noh kas kas nyyd siis hakkame armatsema.

Hea, et Roku tàna tagasi tuleb. Mòelda vaid, kui mingi keevavereline araabia tàkk ta mul nina alt àra napsab...

sabato, novembre 15, 2008

kuradi nòtked joogakàrbsed!

Ykspàev tulen koosolekult. Vaatan, H istub arvuti taga ja naerab ohjeldamatult. Paneb kàsi suu ette, aga mitte eriti tulemuslikult. Muudkui vabiseb ja luksub.

Mina olen teatavasti vàga delikaatne inimene. Istun oma kohale (tàpselt H kòrval) ja teen nàgu, nagu poleks midagi màrganud. Aga igaks juhuks heidan siiski vàlkkiire pilgu H ekraanile.

Minu roosa blogi! Kusjuures H sai kòigest aru!

On teil vahel juhtunud, et ujulas vaatad, et kòrvalrajal yks paneb pàris kiirelt ja siis tòstad ka tempot, et ette jòuda? Alguses kòrvalraja tegelane ei saa aru, et temaga konkureeritakse, aga nii kui taipab, paneb ka tempot juurde ja, noh, yks asi viib teiseni ja korraga kàib selline sprint, et veepinnal hulpivad myrsikud liiguvad KOHE teiste radade peale.

Meil on nyyd eesti-soome maavòistlusega sama lugu. Mitte ainult minul pole eesti-soome maavòistlus, vaid ka H on ka aru saanud, et peab tulemusi nàitama.
Nàiteks paar pàeva tagasi saatis H mulle meili, et Soome on maailmas esikohal meeste-naiste vòrdsuse poolest yhiskonnas. Ma pole H-le seda veel òelnud, aga ma olen vàlja uurinud, et Eesti tervishoiusysteem on maailmas kòige efektiivsem (kulutused tervishoiule vs arstiabi kàttesaadavus ja kvaliteet).

Teinepàev tegelesime mina ja H Soome huumoriga. See oli pàris meeleolukas. Tavaliselt oleme me kontoris kòige tasakaalukamad ja pòhjamaisemad. Teeme tòsiselt tòòd ja eriti ei tòsta hààlt ega midagi. Seekord làks teisiti - irvitasime, mis kole. Ma naersin ikka nii, et pàrast oli rispmetush laiali. Itaalijakolleegid olid vàga delikaatsed - keerasid viiskalt pilgu kòrvale ega kysinud, et milles asi. Et siis milles oli asi? Eks ikka Soome huumor . Siin veel pisut Soome huumorit.

sotsiomaniakid

Kàisime rokuga brysselis, A ja M-i uues kodus hommikust sòòmas.

Istume laua taga.
Roku on vàga toimekas mees. Seegi kord tegeleb ta hoogsalt oma work-life-balance parandamisega - yhes kàes blackberry, teine kàsi minu pòlve peal ja aeg-ajalt nàitab mulle blackberryt, et ma ta inglise keele grammatikat kontrolliks.
Mina koos teiste kylalistega yritan jutulònga ylal hoida.
Mina (laual olevatele ràndom vàljanàgemisega tassidele osutades): "Oh, vàga kenad tassid. Kust te need leidsite? Mina kyll pole neid IKEAs myygil nàinud..."
M (rabatult):"Tohoh, mis sa arvad, et me ostame ainult IKEAst asju?"
No yritan siis vabandada, et eee.... tàhendab.... noh.... te ju siin mainisite, et kàite regulaarselt IKEAs ja puha.
Korraga vabaneb Roku blackberry lummusest ja kysib viisakalt:"Vahest saite need tassid hoopis pulmakingiks?"

OMG.

venerdì, novembre 07, 2008

mina ja mu glamuursed neljakymnendad

roialto on abiks koht. ma pole vist milaanos nii odavalt veel sòònudki. maasika daiquiri (suurusjàrgus tagasihoidlikumat sorti àmber) maksis kaheksa eurot ja kui drink ostetud, siis sai toidujagamise punktidest sòòki juurde vòtmas kàia. igatahes mul sai kòht enne tàis, kui kòik toidupunktid làbi jòudsin kàia.

roialto on vàga nummi ka selle poolest, et seal on palju pisikesi laudu, mis on teistest raamaturiiulitega eraldatud. umbes nagu elutoas hàngiks. minu arvates vàga sympaatne.

nyyd muidugi lugejad eestist tahavad kohe seda kohta tsekkima tulla. aga ma pean hoiatama, et enne roialtosse minekut tuleb kodus vetsus àra kàia. peldik oli pàris... noh... yrgne. auk pòrandas lihtsalt ja augu ymber mingid loigukesed ja tualettpaberi riismed. ma igatahes hoidsin jalad risti senikaua kui hotelli jòudsin.

milaanos olla lokaal gattopardo, kus saab aperitiivile ainult siis, kui vàhemalt 30 aastat vana oled. vàhemalt yks pòhjus, miks tasub 30ne olla... mu teine pòhjus, miks tasub 30ne olla, oli vòimalus 12 aastat nooremat armukest pidada. no seda armukese vòimalust pole ma veel realiseerinud, aga gattopardo peale mòtlen igatahes tòsiselt.

tàna algab loodetavasti viietàrninàdalavahetus brysselis. olen vàga erutatud.
noh, loodan, et stjuuardessid ei streigi ja muud taolist ei juhtu.

martedì, novembre 04, 2008

obama pesitseb mu alateadvuses

Tàna nòudis kompanii siseportaal, et ma parooli àra muudaksin. Tavaliselt mul on vàga teaduslikud paroolid, aga tàna oli vaja kiiresti tegutseda ja arvake àra, mis oli esimene parool, mis mul pàhe tuli? Noh, mòistagi Barack12.

Homme, kui tòòle tulen ja rohkem aega on, vahetan parooli àra. Tàna enam pole aega parooli vahetamiseks, sest kutsusin kolleege aperitiivile, tòstmaks klaasid Bella Italia terviseks.

Muide Milaano aperitiivid on minu arvates vàga kasutajasòbralik kontseptsioon. Esiteks ei ole nad vàga hilja - no tàpselt umbes siis, kui tòòpàev lòppeb. Mulle meeldib, et ei pea poole kymneni nàlga kannatama, nagu Roomas kombeks. Samas Milaano aperitiivid kestavad ikka umbes kymneni vàlja, nii et ka need inimesed, kes pangas ei tòòta (sest pankade tòòpàevad lòppevad siin vist tavaliselt tàpseltkellviis), saavad vabalt aperiitivile.

Tavaliselt aperitiivikohad on sellised mugavate diivanitega lokaalid, tihtipeale vàga kena sisekujundusega. No jòuad kohale sellisesse esteetilist rahuldust pakkuvasse atmosfààri, ostad mingi ràndom kokteili vòi veini, maandud mugavasse diivanisse, tsillid mòòdutundetult ja saad kandikute pealt piiramatult maitsvaid suupisteid vòtta. Nàiteks pastat vòi omletti vòi friteeritud sibularòngaid vòi lihtsalt vàrskeid kòògivilju vòi pisikesi mozzarellasid. Mulle ei meenu hetkel meeldivamat òhtusòògikontseptsiooni suures linnas.

Ma nyyd siis làhengi aperitiivile. Tànaòhtune aperitiivikoht on http://www.roialtogroup.it/ . Olen vàga pònevil.